Hiina plaanib Venemaalt osta rohkem energiaallikaid ja põllumajandustooteid. Samuti plaanib Peking suurendada investeeringuid Venemaa taristusse, nagu raudteed ja sadamad, teatas The Wall Street Journal. 

Venemaa ja Hiina teevad üha rohkem tehinguid rublades ja jüaanides, mitte enam eurodes ja dollarites. See aitab mõlemat riiki kaitsta tulevaste sanktsioonide eest.

Pekingi ja Moskva sidemed tugevnesid vahetult enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Siis kinnitasid mõlemad riigid ühisdeklaratsioonis, et nende partnerlusel "pole piire". 

"Xi tugevdab Venemaaga suhteid, hoolimata Venemaa sõjalisest tegevusest," ütles Washingtonis asuva mõttekoja Stimson Center Hiina ekspert Yun Sun. 

Venemaa ja Hiina tahavad mõlemad vähendada USA mõjuvõimu maailmas. Peking ja Moskva leiavad, et suudavad ümber kujundada rahvusvahelise süsteemi, hindas The Wall Street Journal. 

Venemaa võimude teatel peaks Xi Jinping järgmisel aastal sõitma Moskvasse. Hiina välisministeeriumi teatel jätkavad Moskva ja Peking informatsiooni vahetamist kõigil tasanditel. 

Peking vajab siiski endiselt läänest pärit tehnoloogiat, kuna kompartei tahab Hiinast teha maailma võimsama majandusega riigi. Hiljuti teatas Xi, et ei toeta tuumarelvade kasutamist. 

Ajalehe The Wall Street Journal hinnangul on aga Xi venemeelne Hiina poliitik. Xi isa läks juba 1950. aastate lõpus Nõukogude Liitu, et uurida seal rasketööstuse arendamist. Ajaloolaste hinnangul imetles noor Xi Jinping nõukogude aegset kultuuri. 

Pekingi ja Moskva suhted paranesid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Mõlemad riigid nägid siis oma suurima konkurendina USA-d. Pärast võimuletulekut muutis Xi Hiina juhtimisstruktuuri, mis meenutab nüüd rohkem Venemaa mudelit.