Kõige populaarsem partei oli detsembris Reformierakond, mida toetas 30 protsenti valijatest. Kuu varem oli erakonnal toetajaid 31 protsenti.

Teine oli EKRE 18 protsendi suuruse toetusega, kuid EKRE toetus on pärast oktoobrikuu 25-protsendilist kõrghetke kahel viimasel kuul vähenenud. Novembris oli neil toetajaid 22 protsenti. Detsembrikuu 18 protsenti toetust on EKRE-le sama tase, mis oli neil suvekuudel.

Seevastu Keskerakonnal on kahel viimasel kuul õnnestunud veidi oma toetust kasvatada ja see on viinud nad 16 protsendiga üsna EKRE kannule. Neljandal kohal jätkab stabiilselt Eesti 200 14 protsendiga, mille toetus pole viimased kolm kuud Kantar Emori küsitlustes muutunud. Viiendal-kuuendal kohal on väikeste vahedega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa.

EKRE tõus oli juhuslikku laadi

"EKRE tõus septembrist alates sisaldas endas juhuslikumat laadi toetajat, kelle meel on  muutlik. See on EKRE jaoks tavapärane toetuse tase. Nende hulgas, kes on jäänud EKRE-t toetama, on valimiskindlus suurem, ehk 66 protsenti. See viitab sellele, et edasist langust ei tule," ütles Voog.

Voog märkis, et EKRE toetus vähenes rohkem venekeelsete valijate seas. "See tõus venekeelse valijate seas oli juhuslik," sõnas ta.

Samost tõi välja, et EKRE oli peamiselt oli pildis Marko Mihkelsoni skandaali kritiseerimisega ning erakonnajuhi Martin Helme asemel domineerisid oma sõnavõttudega riigikogus Peeter Ernits ja Kalle Grünthal Helme asemel.

"Võimalik, et see räige retoorika ehmatas ära eestikeelsed valijad. Martin Helmet pole palju näha olnud.  Selline isikupõhine retoorika oli EKRE valijale halvaks üllatuseks," ütles Samost.

Urmet Kook ütles, et populaarsuse EKRE venekeelsete valijate seas võis kaasa tuua EKRE aseesimehe Mart Helme väljaütlemine Ukraina sõja teemal venekeelses meedias, kus ta ütles, et ta ei ole ei Ukraina ega ka Venemaa, vaid rahu poolt.

Reformierakond ja julgeoleku tagaja kuvand

Reformierakonna toetuse püsimise taga nägid saates osalejad asjaolu, et energiaarved ei ole osutunud nii kohutavaks, kui kardeti.

Samosti sõnul nähakse Reformierakonnas teatavat julgeoleku garanteerijat, kas siis alateadlikult või teadlikult.

Kook märkis, et Reformierakond on julgeolekuteemat arvestanud ka oma valimisnimekirju kokku pannes. Ida-Virumaal on esinumber endine Kaitseliidu juht, kindralmajor reservis Meelis Kiili, Lääne-Virumaal kaitseminister Hanno Pevkur, Võru-, Valga- ja Põlvamaal julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross.

Samost tõi paralleeli 2015. aasta riigikogu valimistega, kus Reformierakonna poolne julgeolekuretoorika töötas hästi.

Rääkides Keskerakonnast tõi Kook veel välja, et Keskerakond on oma puudujääkidest aru saanud ja korrigeerinud oma retoorikat ja panustanud näiteks eestikeelsele haridusele ülemineku ja vene kodanike valimisõiguse teemade puhul.

Küsimusele, mida teevad kõhklevad Keskerakonna venekeelsed valijad, vastas Voog, et madalama haridusega ja vanemad lihtsalt ei lähe valima.

Sotse kummitab lühike pink

Eesti 200 ja sotside puhul on Koogi sõnul probleem, et neil on vähe kindlaid valijaid ehk vastavalt 25 ja 22 protsenti. "See tähendab, et kolm neljandikku võib igal hetkel oma eelistuse ümber muuta," sõnas Kook.

Voog lisas veel asjaolu, et sotside reiting enne valimisi on olnud oluliselt kõrgem kui reaalne valimistulemus.

Kook tõdes, et sotsid on väga raskes olukorras, sest neil on mured nii esinumbrite kui ka tuntud nimede leidmisega nimekirjadesse laiemalt.

"Pole tugevaid inimesi. Näiteks Keskerakonna nimekirjade puhul torkab silma, et nimekirjas on inimesed, kes ikkagi võtavad mingi hulga hääli," lausus ta.

Kook lisas veel, et Isamaaga on vastupidine efekt ja erakond suudab saavutada valimispäeval reitingust parema tulemuse.