"Sõjalisest aspektist ei ole Venemaa jaoks praegu kõige olulisem, et Valgevene astuks sõtta Ukraina vastu, sest seal on omad taktikalised eelised, mida Venemaa saab kasutada, kui Valgevene ei ole oma relvajõududega sõtta kaasatud," rääkis Saks kolmapäeval "Terevisioonis".

"Näiteks Valgevene korraldatav väljaõpe Vene relvajõudude jaoks. Teiseks kasutab Venemaa Valgevene mobilisatsiooni ja strateegilisi varusid oma relvajõudude varustamiseks ja relvastamiseks. Ja ma arvan, et selles olukorras Valgevenel ei jätkugi enam varusid ega relvastust oma mobilisatsiooni läbiviimiseks," selgitas ekspert. "Ma arvan, et Venemaa võiks tahta [Valgevene] vabatahtlikke rohkem, aga seda Lukašenka kindlasti ei soovi, kuigi vabatahtlikke on ka läinud Valgevenest Vene poolele võitlema ," lisas ta.

"Strateegilises plaanis on kõige olulisem moment, et Venemaa saab pidevalt ähvardada uue eskalatsiooniga, mis kaoks ära kohe, kui Valgevene astuks sõtta. See annab Venemaale strateegilises kommunikatsioonis võimaluse tekitada pidevat eskalatsiooni hirmu ja seetõttu hajuvad need narratiivid, mis on seotud Venemaa kaotusega," rõhutas Saks.

Samas on väga tähtis ka see, Venemaa saab kasutada Valgevene õhuruumi ohutult, kuna Ukraina ei ole huvitatud Valgevene sõtta astumisest ja seetõttu ei ründa Venemaa sõjalisi objekte Valgevene territooriumil. Seda erinevalt sellest, kuidas Ukraina ründab praegu pea iga päev Vene sõjalisi objekte Belgorodi, Brjanski, Kurski ja Rostovi oblastis Venemaa territooriumil.

"Siin on väga suur vahe ja seetõttu ma arvan, et Putinil on kindlasti pikas plaanis mingi oma nägemus, aga praegusel hetkel ei ole neile kasulik Valgevene liitumine sõjaga Ukraina vastu oma relvajõududega," võttis Saks teema kokku.

Venemaa kasutab Valgevenet ära

Küll aga kasutab Venemaa Valgevenet muul viisil oma agressiooni toetamiseks, lisas Saks.

Nii õpetatakse Valgevenes Vene sõdureid, kuna Vene omad ohvitserid on Ukrainas rindel, rääkis ta.

Lisaks on seal hea pidevalt õppusi korraldada ka selleks, et näiliselt kogu aeg eskaleerida olukorda Ukraina piiridel ja ilma kaotusteta ning ilma väga võimekaid vägesid mängu panemata on võimalik siduda Ukraina vägesid, mida ei saa ära viia Donbassi, vaid peab hoidma riigi põhjaosas Valgevene piiri vastas, ütles Saks.

Venemaa on ka juba võtnud hulgaliselt Valgevene ladudes olevat relvastust oma kasutusse ja see on ka üks põhjus, miks ei ole praegu võimalik ette kujutada, et Valgevene astuks sõtta, tõdes ekspert. "Päris arvestatav hulk Valgevene ladudes olnud relvastust, eriti kaasaegsemat, on viidud ära Venemaa relvajõudude kasutusse ja väga suur osa sellest on ka juba Donbassis puruks lastud," märkis ta.

Lukašenka kontrollib Valgevene olukorda

Rääkides Valgevene siseolukorrast, tõdes Saks, et riigi rahvusvaheliselt tunnustamata liider Aljaksandr Lukašenka kontrollib seda jätkuvalt: "Lukašenka kontrollib olukorda Valgevenes väga selgelt ja talle ohtu sisepoliitiliselt ei ole."

Siiski võib olukord muutuda olenevalt võimalikust mobilisatsioonist, lisas ta.

"Kui hakatakse armeed mobiliseerima selleks, et minna sõtta Ukraina vastu, siis ma pakun, et see oleks Lukašenka jaoks väga ohtlik. Kui aga Ukraina ründaks objekte Valgevene territooriumil ja selle peale vastaks Valgevene mobilisatsiooniga, oleks kontekst kohe teine," märkis Saks.

Saks rääkis ka sellest, et kuna Venemaa ja Valgevene on suuresti sama kultuuriruum, eriti võimu- ja militaarkäitumist puudutavates aspektides, siis on neis sarnane ka tava, et rahulolematud võetakse relvajõududesse, ükskõik, kas siis kordusõppustele või ajateenistusse, kuna nii suudetakse neid paremini kontrollida.

"Nüüd ongi tähtis see, et kui foon ühiskonnas on selline, kus rahulolematus on kasvanud üle teatud piiri, siis võib selline kogunemine muutuda ohtlikuks. Aga tavaolukorras on see väga hea viis kontrollida suuremaid gruppe rahulolematuid mehi. Siin on tähtis, et neil katkeb igapäevane side selle kogukonnaga, kust see rahutus tuleb ja oma perekonnaga," rääkis ta.

Saks märkis, et Lukašenka on seda meetodit päris palju kasutanud. Nii kuulutas ta ka 2020. aastal, kui tal läks olukord presidendivalimiste võltsimise tõttu riigis hapraks, välja suured kordusõppused, väites, et riigile on julgeolekuoht ning hakkas selle kaudu ühiskonnas valitsevat narratiivi muutma. Hiljem korraldas ta ka põgenikekriisi, tekitades konflikti Poola ja Leeduga ning ka see aitas riigis tekkinud pingeid hajutada.

Küsimusele, kui suuresti juhib Valgevenet Moskva, vastas Saks, et Lukašenka iseseisva tegutsemise ruum on alates 2020. aastast pidevalt kitsenenud ja ilmselgelt selles riigis toimuv on väga suuresti Venemaa kontrolli all.

"Kuid ma arvan, et see kontroll ei ole selline, kus Venemaa kirjutab samm-sammult ette, vaid ta kontrollib üldist protsessi ja selle sihtmärki ja suunda. Oma sisepoliitikat kontrollib ikka Lukašenka ise. Aga armee puhul ma jätaks võib-olla teatud reservatsiooni, kuna teatud relvasüsteemid on Venemaaga integreeritud ja tema kontrolli all nagu näiteks õhukaitse. Siin selgelt iseseisvat kaitsevõimet Valgevenel ei ole," tõdes Saks.