Oluline 22. detsembril kell 22.25:

- Zelenski USA Kongressile: abi Ukrainale on investeering demokraatiasse;

- Biden: sõda võiks lõppeda päevaga, kui Putinil oleks väärikust taanduda;

- Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis pommitamises viga.

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 660 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi, olles kokku kaotanud üle 100 000 sõduri.

Kuberner: Vene väed ründavad Harkivit

Harkivi oblasti kuberner teatas neljapäeval, et Harkivi äärelinnas toimus Venemaa rünnaku käigus plahvatus.

Kiiev: Venemaale küüditatud laste arv võib ulatuda sadadesse tuhandetesse

Ukraina inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets ütles, et Moskva võis Venemaale saata sunniviisiliselt sadu tuhandeid lapsi. 

"Võimud on tuvastanud juba enam kui 13 000 Venemaale küüditatud lapse isiku. Me ei tea täpset arvu, kuid meie andmetel võime eeldada, et sadu tuhandeid Ukraina lapsi viidi sunniviisiliselt riigist minema," ütles Lubinets. 

USA tugevdab järelevalvet Ukrainale antava abi üle

Ameerika Ühendriikide vastav amet (U.S. Defense Criminal Investigation Service - DCIS) hakkab kontrollima lepinguid, mille alusel on antud kiirendatud korras abi Ukrainale.

Samamoodi kontrollitakse, et ega USA antud abi ei ole mustale turule jõudnud. DCISi asedirektori James Ivese sõnul ei ole teateid, et selliseid asju oleks juhtunud, kuid risk on tema sõnul suur, kuna antava abi maht on väga suur.

Seni on kohapeal inspekteerinud USA kaitseatašee juhitud meeskonnad. Samuti õpetas USA kaitseministeerium välja ukrainlasi, kes hoiaks USA-d relvastuse osas kursis ka nendes kohtades, kuhu USA enda inimesed minna ei saa, vahendas The Kyiv Independent.

Reuters: Wagner hankis Põhja-Koreast relvastust

Uudisteagentuur Reuters viitas USA kõrgele ametnikule ja teatas, et Venemaa palgasõdurite firma Wagner hankis Põhja-Koreast relvastust. 

"Eelmisel kuul tarnis Põhja-Korea Venemaale laskemoona ja rakette, mida kasutasid Wagneri võitlejad. Wagner maksis selle eest," ütles ametnik. 

USA ametnik: Ukraina vägede väljaõpe Patrioti kasutamiseks algab lähiajal

"USA on praeguseks välja koolitanud 3100 Ukraina sõdurit, et nad saaksid kasutada erinevaid relvasüsteeme, raketisüsteemi Patriot väljaõpe peaks algama väga varsti," ütles üks kõrge USA kaitseametnik. 

Ukraina peastaap hommikul: Venemaa on Ukrainas kaotanud üle 100 000 sõduri

Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas oma hommikuses rindeülevaates, et viimaste Ukraina andmete kohaselt on Venemaa kaotanud 10 kuuga sõjas Ukraina vastu 100 000 sõdurit, 3000 tanki ja 6000 ühikut muud tehnikat.

Ka Briti kaitseminister Ben Wallace on varem väitnud, et Venemaa on kaotanud sõjas Ukraina vastu 100 000 sõdurit.

Sõltumatu sõjandusblogi Oryx on Ukrainas hävinud Vene tehnikat samuti kokku lugenud ning selle autorid on hinnanud, et Venemaa on kaotanud sõjas Ukraina vastu üle 8500 ühiku erinevat sõjatehnikat.

Peastaap kinnitas, et 17. detsembril said Donetski oblastis Horlivka kandis tulekahjus haavata mitmed Vene sõdurid. Peastaabi väitel hukkus Horlivka lähistel 13 Vene sõdurit, sh neli ohvitseri. Samuti hävis üks amfiibrünnakmasin ja kolm laskemoona vedanud veokit.

Ukraina peastaap juhtis ka tähelepanu, et Vene Belgorodi oblastis teatas oblasti juhtkond, et hakkab värbama tasu eest vabatahtlike, et kaevata kaevikuid ja rajada betoontõkkeid. Ukraina on korduvalt väitnud, et nende väed Venemaa territooriumile ei tungi.

Peastaabi väitel tulistas Ukraina õhutõrje ööpäeva jooksul alla ühe Forpost drooni ja veel kaks Lancet-3 hulkurdrooni. Samuti tabasid Ukraina raketiheitjad ja muud relvad kolme Vene juhtimispunkti ja kahte Vene vägede koondumiskohta.

Ukraina võimud avastasid Hersonis 36 hauda, kuhu olid maetud Vene vägede poolt tapetud ukrainlased

Ukraina siseministeerium teatas neljapäeval, et võimud leidsid Hersoni kalmistult 36 hauda, kuhu olid maetud inimesed, kes tapeti Venemaa okupatsiooni ajal. Sinna olid maetud ka Ukraina sõjaväelaste surnukehad,  vahendas The Kyiv Independent. 

Zelenski USA Kongressile: abi Ukrainale on investeering demokraatiasse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas kolmapäeval USA-d, kohtus oma ametikaaslase Joe Bideniga ning pidas USA Kongressi mõlemale kojale kõne.

Zelenski kinnitas Kongressile peetud kõnes, et Ukraina abistamine pole mitte heategevus, vaid investeering julgeolekusse ja demokraatiasse. Ukraina president võrdles ka Ukraina võitlust Vene sissetungi vastu lääneriikide võitlusega Teises maailmas Natsi-Saksamaa vastu.

Ukrainian President Volodymyr Zelensky (@ZelenskyyUa): "Your money is not charity. It's an investment in the global security and democracy that we handle in the most responsible way." https://t.co/uffYxMEh24 pic.twitter.com/R4MWBcmtWv

— CSPAN (@cspan) December 22, 2022

"Nii nagu vaprad Ameerika sõdurid, kes hoidsid rinnet Hitleri vägede vastu 1944. aasta jõulude paiku on vaprad Ukraina sõdurid tegemas sama Putini vägedega neil jõuludel," ütles Zelenski.

Zelenski viitas siinkohal Natsi-Saksamaa Ardennide vastupealetungile 1944. aastal, mis oli Hitleri viimane tõsine üritus üritamaks peatada liitlasvägede edenemist Lääne-Euroopas peale Normandia dessanti.

Ukraina president ärgitas ka Kongressi liikmeid, et nad karmistaks sanktsioone Venemaa vastu rõhutades "terroristid peavad olema agressiooni eest vastutavad".

Zelenski lubas oma kõnes, et Ukraina ei anna kunagi alla.

Kolmapäeval teatas USA ka uuest relvaabi paketist Ukrainale väärtuses 1,85 miljardit dollarit. Abipaketiga antakse Ukrainale muuhulgas moodne õhutõrjesüsteem Patriot, mida on seni antud ainult USA lähimatele liitlastele.

Ameerika Ühendriigid on saatnud Ukrainale ligikaudu 50 miljardi dollari väärtuses nii majanduslikku kui ka sõjalist abi.

Mõned USA Kongressi alamkoja värskelt valimistel valitud vabariiklased on väljendanud muret, et USA kulutab raha Ukrainale liiga kergekäeliselt ning antud abi vajab suuremat järelevalvet. Samas kiitsid Zelenski kõnet Kongressile ka Ukraina relvaabi kriitikud nagu senaator Cynthia Lummis ning USA Esindajatekoja tulevane juht, vabariiklane Kevin McCarthy.

McCarthy kinnitas, et tema sõnul tõi Zelenski kõnes välja head argumendid, miks Ukrainat tuleks toetada, kuid tema positsioon pole muutunud – Ukrainale kulutatud raha üle peab järelevalve.

Biden: sõda võiks lõppeda päevaga, kui Putinil oleks väärikust taanduda

USA president Joe Biden kinnitas ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et jagab Zelenskiga sama visiooni rahust – vaba, iseseisev, turvaline ja jõukas Ukraina.

Biden rõhutas, et sõda Ukrainas võiks päevaga lõppeda kui Putinil oleks väärikust teha õige otsus oma väed Ukrainast välja tõmmata. Samas tunnistas Biden, et seda ei juhtu, vahendas Ukrainska Pravda alaportaali Evropeiska Pravda korrespondent Washingtonis.

Biden kinnitas, et USA ja teised liitlased aitavad Ukrainal saavutada lahinguväljal Vene vägede vastu edu, et kunagi tulevikus saaks Zelenski pidada peale sõjalise edu saavutamist rahukõnelusi Venemaaga.

USA president selgitas samas, miks Ameerika Ühendriigid ei anna Ukrainale kõiki relvasüsteeme, mida ukrainlased tahavad. Bideni sõnul lõhestaks see liitlasi nii NATO-s, Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas.

USA president kinnitas, et ta on kulutanud sadu tunde oma isiklikku aega, et veenda Euroopa riikide juhte, miks on nende enda huvides, et Ukrainat tuleb jätkuvalt toetada, vahendas Ukrainska Pravda.

Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis pommitamises viga

Venemaa endine asepeaminister ning ka Vene kosmoseagentuuri Roskosmos endine juht olnud Dmitri Rogozin sai Donetski linnas viga, kui üht hotelli pommitati, vahendas Interfax tema assistendi sõnu.

Täpsemalt vastavas ERR-i loos.

ISW: Putin näitas, et pole huvitatud sõjategevuse vähendamisest

Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) tõi oma regulaarses ülevaates esile, et Vene presidendi Vladimir Putini ning riigi kaitseministri Sergei Šoigu viimased kommentaarid näitavad, et Venemaal puudub huvi vähendada sõjategevust Ukraina vastu.

ISW tõi välja, et nii Putin kui Šoigu tegid hiljuti kommentaare, milles tõrjuti ideed sõltumatust ja suveräänsest Ukrainast ning rõhutati vajadust hoida Ukrainat Kremli mõjusfääris.

ISW hinnangul on Vene presidendi ja kaitseministri sõnavõttudest näha, et Venemaa eesmärgid seoses Ukrainaga on jätkuvalt maksimalistlikud – ebaseaduslikult annekteeritud alade tunnistamine Venemaa osana, režiimimuutus Ukrainas, Ukraina poliitilise ja ühiskondliku elu kontrollimine Venemaa poolt ning lääneriikide kinnitused Venemaa soovitud julgeolekutagatistest.

Mõttekoda hindab, et Putin tõenäoliselt usub, et ta ei saa oma maksimalistlikest eesmärkidest loobuda, kuna see tekitaks Vene ühiskonnas ja eriti sõjameelsete rahvuslaste seas rahulolematust.

Putin ja Šoigu hoiavad ISW hinnangul kinni Kremli jutupunktidest, mille kohaselt peaksid lääneriigid survestama Ukrainat pidama rahukõnelusi Venemaaga Venemaa enda tingimustel.

ISW rõhutab, et Vene maksimalistlikud eesmärgid ei ühti sõjalise olukorraga lahinguväljal, kus suures pildis on initsiatiiv Ukraina vägede käes.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 660 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi, olles kokku kaotanud üle 100 000 sõduri

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 100400 (võrdlus eelmise päevaga +660);

- tankid 3003 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 5981 (+2);

- lennukid 283 (+1);

- kopterid 267 (+0);

- suurtükisüsteemid 1978 (+6);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 413 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1693 (+5);

- tiibraketid 653 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4615 (+7);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 178 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.