Sõja 293. päev: Ukraina väed võivad valmistuda pealetungiks lõunarindel

{{1670903940000 | amCalendar}}
Ukraina sapöörid Dnipro 1 pataljonist Donetski oblastis demineerimas lõhkekehasid
Ukraina sapöörid Dnipro 1 pataljonist Donetski oblastis demineerimas lõhkekehasid Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Shannon Stapleton

Forbesi hinnangul võivad Ukraina väed teha järgmise vastupealetungi Zaporižžja oblastis. Võimaliku Ukraina pealetungi eest hoiatas ka Vene separatistlik sõjablogija Igor Girkin. Axios teatas Iisraeli allikatele tuginedes, et Iraan kavatseb kriitikast hoolimata saata Venemaale rakette, kuid piirab nende lennuulatust. Okupeeritud Melitopolis sai rünnakus kahjustada sild.

Oluline 13. detsembril kell 21.08:

- Kümned riigid ja institutsioonid üle maailma lubavad anda Ukrainale talvega toime tulemiseks miljardi euro ulatuses abi;

- Vene Brjanski oblasti sõjaväebaasile Klintsõs tehti öösel raketirünnak;

- 85 protsenti ukrainlastest tahab kogu riigi, sh Krimmi ja Donbassi, vabastamist;

- Ukraina peastaap hommikul: Venemaa muutis Luhanski sünnitusmaja sõjaväehaiglaks;

- Forbes: Ukraina väed võivad valmistuda pealetungiks lõunarindel;

- Axios: Iraan kavatseb kriitikast hoolimata saata Venemaale rakette, kuid piirab nende lennuulatust;

- Okupeeritud Melitopolis sai rünnakus kahjustada sild;

- USA: Venemaa on hakanud kasutama kuni 40 aastat vana suurtükimoona, millel on suur tõrkemäär;

- G7: Putin võetakse vastutusele;

- Kuleba: Venemaa võib alustada suurt pealetungi jaanuaris või veebruaris;

- USA ametnikud: USA võib lähiajal teatada õhutõrjesüsteemi Patriot saatmisest Ukrainasse;

- Briti luure: Kreml jättis Putini aastalõpu pressikonverentsi ära, kartes selle kaaperdamist sõjavastaste meeleolude tõttu riigis;

- ISW: Vene sõda Ukraina vastu õõnestab teisi Putini geopoliitilisi eesmärke;

- Briti kaitseminister: Venemaa on kaotanud üle 100 000 sõduri ja 63 lennukit.

Liitlased lubavad anda Ukrainale talveks miljardi euro ulatuses kiiret abi

Umbes 70 riiki ja asutust üle maailma lubavad anda Ukrainale enam kui miljardi euro ulatuses kohest abi saabuva talvega toime tulemiseks, kuna Vene väed pommitavad riigi energia- ja muud kriitilise tähtsusega taristut.

Prantsusmaa võõrustatud rahvusvahelisel kohtumisel arutati, mida saaks Ukrainale pakkuda alates praegusest kuni märtsikuuni, et seal oleks tagatud vesi, toit, energia, tervishoid ja transport.

Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna ütles, et liitlaste lubatud enam kui miljardist eurost umbes 415 miljonit suunatakse konkreetselt Ukraina energiasektorisse. Colonna lisas, et mitte-lääneriikide, näiteks Katari ja Kambodža panus näitab toetuse laienemist Ukrainale.

Ülejäänud abi suunatakse Ukraina tervishoiu-, toidu-, vee- ja transpordisektorisse. Colonna sõnul jaotatakse sinna ligi 500 miljonit eurot.

Rahvusvahelisel kohtumisel otsustati luua ka veebimehhanism, mille kaudu Ukraina saab esitada oma kiiremaid vajadusi ning doonorriigid saavad neile kohe vastata.

USA ametnikud: USA võib lähiajal teatada õhutõrjesüsteemi Patriot saatmisest Ukrainasse

USA ametnike sõnul plaanib riik saata Ukrainasse õhutõrjesüsteemi Patriot. Plaan ootab veel USA kaitseminister Lloyd Austini heakskiitu ja siis peab seda veel toetama president Joe Biden.

Venemaa jätkab Ukraina tsiviiltaristu pommitamist. Kiiev tahab, et lääneriigid saadaksid Ukrainasse kaasaegseid õhutõrjesüsteeme. Ametnike sõnul võib USA Patriotide tarnimisest teada anda juba sel nädalal. 

"Ukraina vägesid koolitatakse neid süsteeme kasutama Saksamaal asuvas USA sõjaväebaasis," ütlesid ametnikud telekanalile CNN.

Kuleba: Venemaa võib alustada suurt pealetungi jaanuaris või veebruaris

"Hoolimata sõjalistest probleemidest võivad Vene väed alustada suurt pealetungi jaanuaris või veebruaris. Teeme kõik endast oleneva, et seda ei juhtuks," ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba. 

"Venemaa tahab endiselt kogu Ukrainat vallutada. Nad ei taha praegu rahu, vaid tahavad võita aega, et pealetungi hiljem jätkata. Me ei mängi seda mängu," märkis Kuleba. 

Vene väed pommitasid Donetski oblastis asuvat Kramatorski linna

Donetski oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko teatel sai Venemaa rünnaku tõttu kahjustada ka Kramatorskis asuv kool, vahendas The Kyiv Independent. 

"Iga päev ründavad venelased tsiviilelanikke. Nad tegutsevad nagu tõelised terroristid," teatas  Kõrõlenko 

Soome rahvusringhäälingu Yle korrespondendi teatel korraldas Venemaa Kramatorski pihta vähemalt kaks raketirünnakut. 

Ukraina ametnikud hoiatasid, et Venemaa valmistab ette järjekordset suurt raketirünnakut. 

Vene Brjanski oblasti sõjaväebaasile Klintsõs tehti öösel raketirünnak

Vene Telegrami kanalid väidavad, et Venemaal Brjanski oblastis toimusid öösel plahvatused.

Klintsõ elanike sõnul olid plahvatused nii tugevad, et terve linn ärkas üles.

Avalike allikate kohaselt asub linnas motoriseeritud laskurbrigaad, tõi BBC venekeelne teenistus esile.

Klintsõ asub Vene-Ukraina piirist 60 kilomeetri kaugusel.

Teisipäeval hakkas levima video, kus on väidetavalt näha Klintsõ tabamuse saanud sõjaväebaasi.

30 kilomeetri kaugusel piirist Klimovis oli samuti teateid põlengust, kuid pole teada kas need kaks sündmust on omavahel seotud. Klimovis asub Vene sõjaväelennuväli.

85 protsenti ukrainlastest tahab kogu riigi, sh Krimmi ja Donbassi, vabastamist

Kui veel märtsis uskus 74 protsenti ukrainlastest, et Ukraina võit sõjas Venemaa vastu tähendab nii Krimmi poolsaare kui ka Donbassi vabastamisest, siis novembris uskus seda tervelt 85 protsenti ukrainlastest, vahendas Interfax Ukraina.

Kogu Ukraina vabastamist toetavad kõikide Ukraina oblastite elanikud.

Ainult üheksa protsenti vastanutest arvas, et vabastama peaks ainult need territooriumid mida Ukraina kontrollis enne 24. veebruari sel aastal. Viis protsenti ukrainlastest arvab, et Ukraina väed peaksid jätkama sõjategevust Vene Föderatsiooni territooriumil.

Lisaks arvas 53 protsenti ukrainlastest, et Ukraina peaks taas olema tuumariik. Veel 2019. aastal arvas sedasi 47 protsenti.

61 protsenti vastanutest usuvad, et Vene agressiooni vastu tulevikus kaitseb liitumine NATO-ga. Pooled vastanutest usuvad, et Venemaa poolt lõppeksid rünnakud kui Venemaa poleks enam tuumariik.

Ainult 34 protsenti vastanutest usub, et edukas heidutus oleks liitumine Euroopa Liiduga ning lääneriikide relvaabi.

Ainult kaheksa protsenti uskus, et Vene agressiooni heidutab rahuleping Venemaaga.

Valimis oli 1000 inimest üle kogu Ukraina.

Kreml lükkas Zelenski rahuettepaneku tagasi ja väitis, et Ukraina peab leppima uue "reaalsusega"

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Venemaa peaks alustama oma vägede väljaviimist, et näidata, et Moskva tahab sõjategevuse Ukrainas lõpetada. 

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis aga, et Ukraina peab leppima uute territoriaalsete reaalsustega. Peskov kordas oma vana juttu ja väitis, et okupeeritud aladel toimusid referendumid. Peskovi väitel kuuluvad need alad nüüd Venemaa Föderatsiooni koosseisu. 

Valgevenes algas ette teatamata relvajõudude lahinguvalmiduse kontroll

Valgevene riiklik uudisteagentuur Belta teatas, et riigis algas Valgevene relvajõudude ette teatamata lahingvalmiduse kontroll.

Lahingauditi käigus liiguvad üksused positsioonidele võimalikult kiiresti ning kasutavad pioneeritehnikat, turvavad enda ümbruse ning rajavad ajutised jõeületuskohad Nemani ja Berezina jõgedele.

Eelmine kord tehti ette teatamata lahingvalmiduse kontroll Valgevenes 11. ja 12. oktoobril sel aastal. Tollal osales selles ligikaudu 500 Valgevene sõdurit ning 50 ühikut tehnikat, meenutas Ria Novosti.

Ukraina peastaap hommikul: Venemaa muutis Luhanski sünnitusmaja sõjaväehaiglaks

Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse ülevaate kohaselt on Vene väed muutnud mitmed okupeeritud Luhanski oblasti meditsiinilise otstarbega hooned kui ka sanatooriumite hooned haavatud Vene sõdurite arstiabi punktideks.

Muuhulgas muudeti sõjaväehaiglaks üks Luhanski linna sünnitusmaja. Meditsiinilise abi osutamisega tegelevad Vene Föderatsiooni meditsiinitöötajad.

Samuti kinnitas peastaap, et Venemaa pommitab jätkuvalt Hersoni oblastit Dnipro läänekaldal. Pommitamise tõttu saavad enim kahju Hersoni linn, Antonivka ja Tšornobajivka.

Forbes: Ukraina väed võivad valmistuda pealetungiks lõunarindel

Zaporižžja oblastis on suurtükiduell Huljaipole ja Polohõ vastu intensiivistunud, juhtis tähelepanu Forbes. Polohõ asub veidi üle 100 kilomeetri kaugusel Vene vägede poolt okupeeritud Melitopoli linnast. Huljaipole on Ukraina vägede kontrolli all.

Forbes toob esile, et Vene allikate kinnitusel on Vene kaudtulelöögid tingitud Ukraina vägede koondumisest Huljaipole kanti. Kui need väited on tõesed, siis võib peatselt alata neljas suur Ukraina vastupealetung, mis võib jõuda okupeeritud Krimmini välja.

Zaporižžja oblastis asub Vene vägesid vähe, kuid samas oli seal seni vähe ka Ukraina vägesid.

Ukraina vägede koondumisest kirjutas laupäeval ka Vene separatistlik sõjablogija Igor Girkin Telegramis. Girkini hinnangul on antud rindelõik Vene vägede jaoks kõige ohtlikum suund.

Axios: Iraan kavatseb kriitikast hoolimata saata Venemaale rakette, kuid piirab nende ulatust

Nelja Iisraeli ametisiku kinnitusel saadab Iraan Venemaale pikamaarakette, kuid allikate kinnitusel piirab nende lennuulatust Iraani-suunalise kriitika minimeerimiseks, teatas Axios.

Iraani poolt saadetavate rakettide lennuulatus saab olema alla 300 kilomeetri, et nad püsiks vastava ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni raames.

Okupeeritud Melitopolis sai rünnakus kahjustada sild

Vene okupatsiooniadministratsiooni juht Zaporižžja oblastis Vladimir Rogov teatas Telegrami kaudu, et Melitopoli sild on tugevalt kahjustatud. Rogov süüdistas rünnakus ukrainlasi.

Kahjustusi sillale kinnitas ka eksiilis olev legitiimne Melitopoli linnapea Ivan Fedorov.

USA: Venemaa on hakanud kasutama 40 aastat vana suurtükimoona

Kõrgetasemeline Ameerika Ühendriikide sõjaline ametiisik kinnitas Reutersile, et Vene väed on asunud kasutama ka vanemat suurtükimoona, sh kuni 40 aastat vana moona, mille tõrkemäär on uuemast moonast märksa kõrgem.

Sama allika kinnitusel võib Venemaa oma töökorras suurtükimoona ja raketid mitmikraketiheitjate jaoks ära kulutada 2023. aasta alguseks.

Kuna Venemaa enda laskemoona varud on kahanemas, on riik otsinud suurtükimoona juurde ka Põhja-Koreast ning Iraanist.

G7: Putin võetakse vastutusele

Maailma suurimaid majandusi ühendav G7 riikide grupp lubas ühises teates, et Venemaa president Vladimir Putin ja teised sõjategevusega seotud isikud pannakse vastutama rahvusvahelise õiguse kohaselt Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest, teatas Briti valitsus esmaspäeval.

G7 kinnitas, et sõjakahjud peab kinni maksma Venemaa ning riigid lubasid Ukrainale jätkuvat tuge talve üleelamiseks.

Riigid lubasid samas, et igasugune bioloogilise, keemilise või tuumarelva kasutamine Venemaa poolt saab karmi vastuse osaliseks. G7 rõhutas, et Vene hoolimatu tuumaretoorika on vastutustundetu.

G7 kinnitas, et Vene agressioonisõda Ukraina vastu peab lõppema ning samas pole tõendeid, et Venemaa sooviks päriselt pingutada rahu saavutamiseks.

Riigid toetasid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski rahuplaani.

EL-i sõjalisse fondi lisati kaks miljardit eurot

Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid leppisid kokku, et lisavad Euroopa Liidu sõjalise abi fondi kaks miljardit eurot. Fondis olevat raha kasutati nende riikide kulutuste katmiseks, kes on saatnud Ukrainale sõjalist abi.

Fondis seni olnud raha sai otsa ning rahalisandusi tuleb tõenäoliselt ka tulevikus teha.

USA esimene abipakett Ukraina elektrivõrgu taastamiseks saadeti teele

Ameerika Ühendriikide ametiisikud kinnitasid esmaspäeval, et esimene saadetis tehnikaga Ukraina elektrivõrgu taastamiseks on teele saadetud.

Kokku toetab USA Ukraina elektritaristu töös hoidmist 13 miljoni dollariga.

Ukraina palus G7 riikidelt kaks miljardit kuupmeetrit maagaasi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus G7 grupi riikidelt abi, et Ukraina saaks soetada täiendavad kaks miljardit kuupmeetrit maagaasi riigi energiakriisi leevendamiseks.

Briti luure: Kreml jättis Putini aastalõpu pressikonverentsi ära kartes selle kaaperdamist sõjavastaste meeleolude tõttu riigis

Venemaa president Vladimir Putin ei pea seekord oma traditsiooniks saanud televisioonis üle kantud aastalõpu pressikonverentsi.

Briti luure hinnangul jätta Putin pressikonverentsi ära, kuna Kreml muretseb sõjavastaste meeleolude pärast riigis ja ei soovi, et arutelu suunduks "sõjalise erioperatsiooni" peale.

ISW: Vene sõda Ukraina vastu õõnestab teisi Putini geopoliitilisi eesmärke

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul õõnestab Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu teisi Venemaa geopoliitilisi eesmärke.

ISW analüütikute hinnangul püüab Venemaa taastada oma mõjuvõimu Kesk-Aasias ning edutult luua kolmikliitu Venemaa, Kasahstani ja Usbekistani vahel.

Venemaa püüdlused hoida mõjuvõimu enda lähiriikides on samas Vene sõjablogijaid ärritanud, kuna see on ressurss, mis ei lähe sõja pidamiseks.

Näiteks eraldas Kreml pea kuus miljardit rubla (ligikaudu 90 miljonit eurot) venekeelsetele koolidele Tadžikistanis.

Samas tõi Ühendkuningriigi kaitseministeerium pühapäeval esile, et Venemaa on 2023. aastaks eri jõustruktuuridele eraldanud üle üheksa triljoni rubla. Briti luure hinnangul kulutab Venemaa erinevatele sõjaga seotud valdkondadele üle 30 protsendi Vene 2023. aasta riigieelarvest.

Sellised kulutused panevad aga surve alla Venemaa püüdlused kulutada ressursse enda mõjuvõimu hoidmiseks teistes riikides nagu Tadžikistan. ISW hinnangul ei ole raha piisavalt, et samal ajal sõdida Ukraina vastu ning hoida Kremli mõju välismaal.

Mõttekoda toob esile, et suuri kaotusi kandnud Vene lääne sõjaväeringkonna kaotused on asendatud mobiliseeritud meestega ning Luhanskis on vastu Harkivi oblasti piiri suures osas mobiliseeritud sõdurid.

Analüütikute hinnangul ei ole Krimmi poolsaarel piisavalt taristut Vene vägede tarbeks. Näiteks on Krimmis puudust doonorverest. Osa Krimmi tarneprobleemidest on tingitud asjaolust, et poolsaare varustamiseks ei saa kasutada rünnakus kahjustada saanud Kertši silda.

Briti kaitseminister: Venemaa on kaotanud üle 100 000 sõduri ja 63 lennukit

Ühendkuningriigi kaitseministeerium jagas esmaspäeva õhtul lõiku riigi kaitseministri Ben Wallace'i kõnest Briti alamkojas, mille käigus minister jagas kui suured on brittide hinnangul Venemaa kaotused sõjas Ukraina vastu.

Wallace'i väitel on Venemaa nii hukkunud kui ka haavata saanud kui ka kadunuks jäänud mehi kaotanud üle 100 000.

Samuti on Venemaa Wallace'i väitel kaotanud 4500 soomustatud masinat, 63 lennukit, 70 helikopterit, 150 drooni, 12 merealust ning üle 600 kaudtule platvormi.

Wallace rõhutas lisaks, et Venemaa pole sõjas Ukraina vastu suutnud saavutada ühtegi oma strateegilist eesmärki.

Briti kaitseministri välja öeldud hinnangud on sarnases suurusjärgus sõjandusblogi Oryx andmetele. Näiteks on Oryxi analüütikud hinnanud, et tõendatult on Venemaa kaotanud 67 lennukit, millest 63 on hävinud ja neli saanud viga.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 500 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:  

 

- elavjõud umbes 95260 (võrdlus eelmise päevaga +500);

- tankid 2966 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 5930 (+2);

- lennukid 281 (+0);

- kopterid 264 (+0);

- suurtükisüsteemid 1931 (+2);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 404 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1617 (+4);

- tiibraketid 592 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4549 (+5);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 170 (+1).

 

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Reuters/The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda/CNN

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: