Riigikogu tuli kolmapäeval erakorraliselt kokku, et arutada uuesti perehüvitiste seaduse muudatust, mille president jättis välja kuulutamata.

Seadust toetas 61 ja vastu oli üks riigikogu liige, fraktsioonitu Siim Kiisler.

Kolmandal lugemisel võtsid läbirääkimistel sõna Õnne Pillak Reformierakonna, Mihhail Lotman Isamaa, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonna fraktsioonist.

Lisaks menetleti lõpuni eelnõu, mille kohaselt jätkub uuel aastal haiguspäevade hüvitamine alates teisest haiguspäevast.

Perehüvitiste seaduse muudatused läbisid teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise presidendi poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (703 UA), mida riigikogu otsustas hommikul asuda muutma.

Sotsiaalkomisjon tegi teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt jõustub seadus 1. jaanuari asemel 1. veebruaril. Samas rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist punkte, mis käsitlevad toetuste tõusu, õppimise mittearvestamist ning toetuse etapiviisilist maksmist pärast lapse 19-aastaseks saamist.

Komisjon täpsustas, et suuremates summades makstakse peretoetusi alates veebruarist, mil seadusemuudatused jõustuvad, jaanuaris makstakse toetused välja praegustes summades ning jaanuari- ja veebruarikuu toetuste suuruse vahe makstakse välja hiljemalt 31. maiks.

Samuti tegi sotsiaalkomisjon paranduse, millega jäetakse perekonnaseadusest välja lause, mis presidendi hinnangul oli õigusselgusetu ja seetõttu põhiseadusega vastuolus.

Lisaks sotsiaalkomisjoni enda tehtud kolmele muudatusettepanekule esitati eelnõule veel kolm parandusettepanekut, mis ei leidnud aga toetust.

Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku tõsta esimese ja teise lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus, nagu on ka kolmandal lapsel. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku tõsta lapsetoetus pere iga lapse kohta 119 eurole kuus. Samas soovisid nad jätta tõstmata lasterikka pere toetused, mis jäänuks ettepaneku kohaselt kuni kuue lapse puhul 300 ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurole kuus, ning hakata indekseerima ka lapse- ja üksikvanema lapse toetust.

Riigikogu liige Siim Kiisler tegi ettepaneku loobuda lasterikka pere toetuse indekseerimisest.

Seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 eurole ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 eurole kuus. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.

Samuti sätestab seadus, et alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses, ning näeb ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses. Muudatuse eesmärk on arvestada lasterikka pere toetuse maksmist elatise arvestamisel selgemalt ja õiglasemalt.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsiooni mittekuuluv Siim Kiisler ning Reili Rand ja Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kalle Grünthal ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Istung lõppes kell 15.22. Eelnõu kolmas lugemine toimub erakorralise istungjärgu järgmisel istungil, mis algab tund aega pärast esimese istungi lõppu ehk 16.23.

Kolmapäeva hommikul otsustas riigikogu 73 häälega jätta presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud seaduse muutmata kujul vastu võtmata.