Sel aastal on venelaste kinnisvaraostud Soomes ületanud varasemad rekordid. Uus nähtus on see, et juba varem ostetud krunte hakati väiksemateks osadeks jagama ja edasi müüma näiteks sugulastele ja tuttavatele, et nad kinnisvaraomanikuna lihtsamini Euroopa Liitu pääseksid.

Näiteks kevadel müüs üks venelasest omanik oma Ida-Soomes asuva kinnistu üheteistkümnele Venemaal asuvale ostjale.

Soome maa-amet ei tee statistikat omanike kodakondsuse alusel, aga kaitseministeeriumi hinnangul on venelaste käes üle 3000 kinnistu. Üks omanikest on ka Vene riik. Tegelik arv on ilmselt palju suurem, sest kõik tehingud ei jõua ministeeriumini, kuna kasutatakse soomlasest variisikuid. 

Pärast seda, kui algas Venemaa kallaletung Ukrainale, on ka soomlased hakanud tähelepanelikumalt silmas pidama kaitseväele kuuluvate alade ja riigipiiri läheduses toimuvaid kinnisvaratehinguid.

Kevadel kasutas Soome riik oma ostueesõigust, et ära hoida kaitseväe naabruses, Kemiönsaarel asuva kinnisvara müümine ingeri päritolu ettevõtjale, kes oli 1990-ndatel aastatel Venemaalt Soome kolinud. Mees ise kinnitas, et tal ei ole venelastega mingit seost, aga ajaleht Helsingin Sanomat selgitas välja, et kinnisvaraostul oli Vene rahastaja.

Oktoobris ostsid kolm Vene taustaga isikut kaua tühjalt seisnud vanadekodu hoone. Endine vanadekodu asub aga vaid mõne kilomeetri kaugusel Niinisalo sõjaväeosast ja Soome suurimast laskepolügoonist.

Uue hoo sai venelaste huvi Soome kinnisvara vastu siis, kui Venemaal kuulutati välja osaline mobilisatsioon.

Soome kaitsepolitsei Supo hoiatas juba 2016. aastal, et välismaalaste kinnisvaratehingutega kaasneb julgeolekuoht.

2020. aastal jõustus kord, et teatud juhtudel tuleb kolmandate riikide kodanikel Soomest kinnisvara ostmiseks saada kaitseministeeriumi luba. Samas saab loa andmisest keelduda ainult juhul, kui on kindlalt teada, et ostetavat kinnisvara on kavas kasutada Soome julgeolekut ohustaval viisil. Kahe aasta jooksul on kaitseministeeriumil andmeid mitmest murettekitavast kinnisvaratehingust, aga keelamiseks siiski alust ei olnud.

Mõni nädal tagasi kiitis Soome parlament heaks seadusemuudatused, mis peaks tõhustama kontrolli kolmandate riikide kodanikele kinnisvara müümise üle. Kaitseministeerium saab vabamad käed loa andmisest keelduda ja ministeeriumil on ka õigus välja selgitada tehingus kasutatava raha päritolu. Siiski puudutab see praegu ainult kinnistuid.

Soomlased loodavad, et pärast kevadisi valimisi ametisse astuv valitsus võtab tähelepanu alla ka venelaste korteriostud.