Avariiohtlikus seisus Eesti pikimal sillal kehtestati kiiruspiirang

Lagunemise äärel oleva Tartu Sõpruse silla vuuk on avariiohtlikus seisukorras, mistõttu on silla ühel sõidusuunal kuni suvekuudeni kiirusepiirang 30 kilomeetrit tunnis. Hädavajaliku kapitaalremondiga alustatakse sillal aasta pärast.

Nukras seisus Sõpruse silla Karlova poolses otsas on autoga vuuki ületades kosta metallikolksatusi vastu betooni.

Seda kui õhukeseks üks vuukidest juba lagunenud on, on näha Sõpruse silla all. Läbi vuugi on voolanud üks lai porinire.

"Pool silla vuuki on täiesti lahti, liigub üles-alla, suure kiirusega tekivad deformatsioonid, mis võivad selle viia kriitilisse seisundisse. Meil oli kaks varianti, kas panna pool silda kinni või kiirusepiirang, valisime kiirusepiirangu. Kui oleks ühe raja kinni pannud, oleks ummikud olnud vältimatud," rääkis Tartu teedeteenistuse juhataja Oleg Lužetski.

Annelinna Karlovaga ühendavast sillast sõidab ööpäevas üle kuni 15 000 masinat. Kiirusepiirangust autojuhid kinni ei hoidnud, mistõttu lisas linn hiljem künnise.

"Algul seda ei olnud, siis küll sõideti rohkem (kiiruspiirangust) üle. Aga tänu sellele lamavale politseile pigem vahetatakse rida. Võib-olla liiga ootamatult. Autod sõidavad, näevad et tuleb lamav politseinik, vahetatakse ruttu rida. Mingil määral on ohtlik natuke," lausus Maarike.

"Inimesed võtavad kiiruse maha, kes see oma autot lõhkuda tahab. Aga ma ei tea, millegipärast on need tööd toppama jäänud. Nad pidid need vuugiaugud ära lappima, aga nüüd juba seisab varsti mitu nädalat," ütles Andres.

Vuuki saaks remontida ka kohe, ent suvel on see linna sõnul palju odavam. Seega püsib kiiruspiirang vähemalt maikuuni.

Ka teised sillaosad on aga väga kehvas seisus, sest alates 1981. aastal valmimisest pole see Eesti pikim sild kapitaalremonti saanud. Alanud aastal võetakse projekteerimine lõpuks käsile.

"Järgmised kaks aastat, 2024 kuni 2025, ehitame. Paneme ühe poole kinni tervenisti ja hakkame remontima, üks pool silda jääb veel kaheks aastaks liikluse alla, kogu aeg tuleb remontida ja monitoorida," lausus Lužetski.

Kapitaalremont läheb maksma 10 kuni 12 miljonit eurot.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: