Te esinesite äsja Eesti Energia töötajatele, mis te neile rääkisite?

Tutvustasin ennast. Rääkisin endast, rääkisin natuke, mis ma teinud olen ja rääkisin natuke enda plaanidest. Küsimusi oli palju.

Mis oli kõige raskem küsimus, millele te ütlesite, et andke andeks, ma ei saa täna vastata?

Ei olnudki päris sellist küsimust, küsimusi oli väga laias lehes, minu kui isiku kohta ja selle kohta, mis ma teha plaanin. Aga kuna volituste alguseni on veel aega, aprillikuus ma alustan, siis väga paljud küsimused lükkasin ka tulevikku.

Kas oli ka kriitilisi küsimusi?

Kindlasti. Küsimus on, kuidas tõlgendada. Kriitilisuse tõlgendamine on inimese enda poole peal. Aga küsimused olid asjalikud. Täna me oleme raskes olukorras energiasektoris ja eks küsimused on sellest motiveeritud.

Eesti Energia on viimastel aastatel suurte muutuste tuules palju koondanud, palju värvanud. Millal tuleb uuesti palju koondada?

Eks välismõjud mõjuvad kõikidele ettevõtetele, ettevõtted sellele reageerivad. Tänased plaanid Eesti Energial on ambitsioonikad ja vaadates tänaseid kasvustrateegiaid, siis ma arvan, et sellest tuleb alguses lähtuda. Aga ega me väliskeskkonna mõjusid lõpuni ette arvata ei saa.

Ühel hetkel need kaevurid, kes on tööle võetud, peavad taas uue töö leidma?

Täna on väga selge põlevkivi kasutuse plaan Eesti Energial ja selle järgi liigutakse, see ei ole lühike plaan.

Kas see plaan on selline, et nii nagu praegu kaevandatakse on mõistlik kaevandada ka viie aasta pärast? Elektri hinnad loodetavasti ikka kukuvad.

Põlevkivistrateegia näeb ette põlevkivi keemiatööstuse arendamist, põlevkivi vajadus säilib sõltumata elektritootmisest.

Ma kujutan ette, et suuresti see konkurss Eesti Energia juhi kohale oli visioonide ja ideede konkurss, olete nõus?

Oli palju seda, küsimusi, arutelusid, mõtteid ja tulevikuvaateid. Energiasektor on pika ajafrondiga, tuleb püüda vaadata võimalikult kaugele ja näha ette neid erinevaid arengustsenaariume.

Mis teemal te essee pidite kirjutama?

Seal oli palju teemasid, ei olnud essee, vaid pigem visioonid, punktid, nende täitmine. Väga palju ikkagi see, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni, CO2 neutraalsuseni, kuidas näeb välja energiatarbimine. Kõik energia tulevikuga seonduvad küsimused olid esindatud.

Mõtted on paberile pandud, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni?

Sinna peame Euroopas kõik üheskoos jõudma. Tehnoloogiad, mis selles kriisis välja töötatakse, veel rohkem kiirenevad ja kindlasti roheenergia tootmisvõimsuste lisamine on täna see lahendus, mis on käepärane.

Kui palju te varem oma töös poliitikutega kokku olete puutunud?

Eks ikka on ette tulnud. Ericsson on Eestis on suurimaid eksportööre ja huvi meie vastu on olnud pidev. Oleme külla kutsunud IT-ministreid, peaministreid, rahandusministreid ja ka presidente.

Eesti Energia on selline ettevõte, millel on pidev poliitiline surve, poliitikud proovivad seda moel või teisel suunata ja mitte ainult reeglipäraselt omanikuootusi kirjutades, vaid helistades, kirjutades, vaibale kutsudes, meedias sõnumeid andes. Seda on olnud näha Hando Sutteri puhul, ta on olnud väga suure surve all. Olete te valmis selleks?

Eks seda aeg näitab. Ise arvan, et olen. Ikkagi arvan, et konsolideeritud omanikuootus on see, mille nimel tegutseme. Lobitegemine maailmas ei ole keelatud ja see on normaalne osa ühiskonna toimimisest.

Kuulujutud räägivad, et lõunapool oli üks energiafirma juht, kes ei pannud gaasijaama tööle, sest minister ütles, et hoiame gaasi kokku ja see tõstis ka hinda. Kuidas sellisel hetkel mitte jalga väristada?

 Ma ei oska seda fakti kommenteerida, aga selle jaoks on eraldi protseduurid ja kindlasti ei ole see ministri kõne, mis jaama peatab või käivitab.

Kui universaalteenusega müüb Eesti Energia elektrit 15 protsenti alla omahinna, kaua niimoodi saab?

Ma ei oska seda fakti selles mõttes kommenteerida. Eks kokkulepe hinna osas peab sündima ettevõtte ja konkurentsiameti vahel ja kaua ei saa jätkata sellises olukorras, kui see peaks paika pidama.

Mis variandid on? Ma saan aru, et konkurentsiametiga ikka need läbirääkimised ei nihku edasi.

Universaalteenuse eesmärk on toetada tarbijaid ja milline tarbimise toetamise mehhanism riigi poolt valitakse, eks see on toetusmeede. Lähtume sellest.

Mis sõnum või omaniku sisend on teile antud seoses Elektrileviga?

Täna ma võin öelda, et ei ole veel alustanud, nii et omaniku sisendi saan aprillikuust ja omaniku sisend on väga selge. Kui sellele tuleb uuendus, siis seda me asume täitma.

Kui tuleb konkreetne sõnum, et Elektrilevi tuleb lahku lüüa?

Siis see on omaniku ootus.

Aga mis selle mõju reaalselt on? Te olete sellele ettevõttele peale vaadanud, tutvunud andmetega. Elektrilevi pakub stabiilsust – stabiilset rahavoogu, stabiilset põhivara, tagab Eesti Energia laenuvõimekuse. Mis juhtub, kui Elektrilevi Eesti Energia küljest ära võtta?

Eks laenuvõimehinnangud muutuvad vastavalt sellele olukorrale, mis tuleb. Mis ulatuses, seda me näeme nende hinnangute tulemusel.

Ja samm edasi, suured investeeringud, tuulepargid, kõik mis nõuavad tohutut laenuvõimekust?

See laenuvõimekus tuleb tagada. Elektrilevi peab tagama enda laenuvõimekuse ja kontsern peab saama oma tegevusega ja laenamistega hakkama.

Näen seal kuskil mingit suurt lõhet – ma ei tea, kas teie ka näete?

Hetkel ei oska sellele vastata. Vaatame omanikuootust ja milline on strateegia Elektrilevi osas, vastavalt sellele tuleb käituda.

Millal võiks tööle hakata esimene Eesti Energia meretuulepark?

Selles suunas tehakse palju tööd. Ambitsioonikamad eesmärgid on aastas 2028, selle kümnendi lõpuks ma ootaks.

Ettevõtlusminister Kristjan Järvan ütles, et tema ei usu, et kümne aasta jooksul mõni hakkab päriselt elektrit tootma. Mis on põhitakistused, mis tuleb ületada, et saada tuulepark 2028. aastaks?

Eks takistusi on palju. Täna on räägitud palju administratiivsetest takistustest, planeeringutest ja nende elluviimisest. Samas meretuuleparkidel on uued oskused, uued kompetentsid, mida Eestis ei ole. Nende loomistega tegeleb täna väga selgelt Enefit Green.

Kas suurt meretuuleparki on Eesti Energia võimeline looma ilma riigi garantiita?

Vaatame seda nende eesmärkide pealt.

Seni on kõlanud sõnum, otsekui ei ole.

Ma praegu ei lükka seda ümber ega muuda. Kindlasti suurte investeeringute puhul oodatakse erinevaid garantiisid.

Kui pikka omanikuootust Eesti Energia vajab, et säilitada juhitav tootmisvõimsus? Kas see peaks olema vaatega, et kaks-kolm aastat nagu seni või oleks vaja 10-aastast perspektiivi, kuidas teil oleks hea juhtida?

Energiasektor on üks suur tervik. Hea kaugele vaatav plaan on alati abiks nende tegevustega. Ei saa teha kiireid muudatusi. Energiasektoris on viis-kümme aastat selline ajasamm, mille puhul saab teha suunamuudatusi ja see oleks ootus kogu Eesti energiapoliitikale.

Olete selleks ka valmis, et teie ametiajal tuleb hoopis hakata uut Auveret projekteerima?

See on kokkulepete küsimus.

Peate seda tõenäoliseks? Olete ju vaadanud selles kandideerimisprotsessis peale ka Eesti energiamajanduse, energia varustuskindluse suurele pildile. On sellist asja vaja?

Tänase energiadefitsiidi poole pealt on vaja. Kui vaadata kaugemale, siis see ei pruugi olla nii suur vajadus. See on ikkagi kokkulepe ja pigem poliitiline.

Enefiti õlitehas – oli see vajalik, oli see poliitiline soov? Kas teie oleksite teinud?

See otsus on täna tehtud ja see on osa Eesti Energia strateegiast. Ma arvan, et tuleb minna edasi.

Te hakkate millalgi oma strateegiat kirjutama?

Jah, niipea kui ma alustan, hakkavad strateegiamuudatused.

Mis leheküljest pihta hakkate muutmisel?

Veel ei tea, vastavalt olukorrale.

Kas riiklik energiaettevõte peaks tuumajaama arendamisega tegelema?

Ma isegi ei oska välja tuua, kas riiklik või mitte riiklik. Eestil on suur küsimus tuumaenergia, tuumaenergia vajalikud kompetentsid, võimekus ja kogu selle valdkonna haldamine. Ma arvan, et täna me oleme väga-väga algusfaasis.

Aasta 2035 Eesti tuumaenergiale ei kõla realistlik?

Tõenäoliselt mitte.

Palju te palka hakkate saama?

Hetkel maksab mulle palka Ericsson Eesti, eks selle küsimusega kevadel tegeleme.