"Neid, mida meie oleme koostöös omavalitsustega teinud, on 20. Kokku oleme ümber matnud 830 inimese maiseid jäänuseid," ütles Lill ERR-ile.

"Sinna tulevad juurde augustis Narvas tehtud tööd ning mõned üksikud eemaldamised üle Eesti," lisas ta.

"Siit edasi ümbermatmised ja monumentide eemaldamine ja asendamine neutraalse hauatähisega ei pea käima käsikäes. Tõenäoliselt see monumentide väljavahetamine algab varem. Asendatakse neutraalse hauatähisega ja hiljem me jõuame kaevamistega järgi," rääkis Lill.

Punamonumentide eemaldamise ja inimeste maiste jäänuste ümbermatmisega tegeleb Eesti Sõjamuuseum koostöös riigikaitse investeeringute keskusega.

Riigikantselei punamonumentide töörühma juhtinud Asko Kivinuk ütles, et lepingud lammutajate ja paigaldajatega on sõlmitud, tööplaan on valmis ja kõik toimingud lähevad vastavalt plaanile.

"Eelmise aasta seisuga me jõudsime nii kaugele, et need neutraalsed hauatähised said valmis, mis olid eelduseks, et me saaksime neid hauatähiseid vahetada. Neid nüüd järjest toodetakse juurde. Aasta lõpu seisuga oli neid juba 30 komplekti valmis. Kokku on neid vaja sadakond, et me saaksime üle Eesti need ära vahetada," rääkis Kivinuk.

Asko Kivinuki tööleping riigikantselei punamonumentide töörühma juhina lõppes 31. detsembril. Kivinuk ütles, et jätkab tööd kaitseministeeriumis.

Töörühm ise lõpetas tegevuse novembri lõpus. Siis teatas töörühm, et kaardistas kokku 322 monumenti, millest eemaldada või asendada tuleks 244. Eemaldatud oli siis 56 monumenti.

Neutraalseks hindas töörühm 74 monumenti. Neli monumenti vajavad eraldi käsitlust ja need asuvad kaitseväe kalmistul ja Maarjamäel.