Kokku kaardistas töörühm 322 monumenti, millest eemaldada või asendada tuleks 244. Käesolevaks hetkeks on neist juba eemaldatud 56.

Neutraalseks hindas töörühm 74 monumenti. Neli monumenti vajavad eraldi käsitlust ja need asuvad kaitseväe kalmistul ja Maarjamäel.

322 monumendist oli sõjahaud+mälestisi 213, sõjahaud+kunstimälestisi kaks, mälestusmärke 96, mälestustahvleid viis ja muid monumente kuus.

Neist munitsipaalomandis oli 163, riigiomandis 60, eraomandis 87, segaomandis viis, riigi- ja munitsipaalomandis ühiselt üks (Maarjamäe kompleks) ning kuue puhul on omand veel selgitamisel.

Tehumardi memoriaal

Töörühma hinnangus märgitakse Tehumardi memoriaali ja seal oleva Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua (330 maetut) kohta, et need tuleks säilitada.

"Matti Variku ja Allan Murdmaa Teise maailmasõja lahingupaiga tähise lahendusel on väga kõrge kunstiline väärtus. Tehumardi memoriaali näol on tegemist olulise modernistliku monumendiga, mis tuleks kogu ümbritseva maastikulahendusega säilitada ja korrastada. Memoriaali ja ühishaua kujundus moodustab ühtse tervikliku arhitektuurse ja kunstilise lahenduse. Omanikul soovitame kaaluda memoriaalil olev tekstiga plaadi väljavahetamist."

Maarjamäe memoriaal

Tallinnas asuva Maarjamäe memoriaali kohta jättis aga töörühm hinnangu andmata ja leidis, et kompleksi terviku hindamiseks peaks võimalusel toimuma avalik diskussioon, mille käigus saaks välja pakkuda ka kompleksi tulevikule alternatiivseid lahendusi.

"Tulevaste võimalike arutelude puhul on väga oluline lähtekoha määratlemine: kas arutletakse, mida teha "nõukogude Eesti maastikuarhitektuuri parima näitega" või rüüstatud kalmistuga. Faktilist olukorda, et tegu on Saksa sõjaväe rüüstatud kalmistuga, kuhu on maetud ka Eesti sõjaväelasi, peaks igal juhul arvestama. Käesoleval hetkel jätavad komisjoni liikmed tänase kompleksi osas hinnangu kujundamata. Samas on töörühma liikmed seisukohal, et Tallinna kaitsmisel osalenud ning Tallinna nime kandvate Punaarmee väeosade mälestusmärgid võib Maarjamäe kompleksi terviku käsitlemisest eraldada ning need tuleb eemaldada. Käesoleva protokolli vormistamise hetkeks on väeosade tahvlid eemaldatud."

Tundmatu sõduri monument Sillamäel

Aga näiteks 1975. aastal Sillamäel avatud monument tundmatule sõdurile tuleks töörühma hinnangul lammutada.

"Tegemist on punamonumendiga kuna on ideoloogilisel eesmärgil püstitatud
propaganda objekt, ajaloolist tausta, miks peaks selle koha peal olema mingit laadi mälestusmärk, ei ole. Ehituslik osa lammutada, bareljeefid soovitame anda Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri muuseumi kogusse."

Sillamäe linnas tuleks töörühma ettepanekul eemaldada ka teine, "NSV Liidu võidu 40. aastapäeva tähistamiseks Teises maailmasõjas" pühendatud monument. Töörühma hinnangul on tegemist punamonumendiga ja tuleb avalikust ruumist eemaldada.

Pronkssõdur kaitseväe kalmistul

Töörühm hindas ka pronkssõdurit, mis püstitati Tõnismäele 1947. aastal ja mis viidi 2007. aastal üle kaitseväe kalmistule.

Töörühma hinnang oli, et käesoleval hetkel jätavad komisjoni liikmed kaitseväekalmistul asuvate monumentide osas hinnangu kujundamata, kuna see vajaks tervikliku kontseptsioonina laiemat ühiskondlikku arutelu.

Kivi-Jüri Hiiumaal

Töörühm andis hinnangu ka mitmetele monumentidele, mis tänaseks on juba teisaldatud. Näiteks 1941. aastal Hiiumaal peetud lahingute monument ehk
rahvakeeli "Kivi-Jüri" avati 1966. aastal (autoriteks oli skulptor Endel Taniloo, arhitekt Ülo Sirp).

Töörühma protokolli vormistamise hetkeks oli see eemaldatud ning ka komisjon leidis, et tegemist oli punamonumendiga, mis tuleb avalikust ruumist eemaldada.

Kohtla-Järvel soovitati hauatähis eemaldada, aga skulptuur säilitada

Mitmete monumentide puhul soovitas töörühm monumendi hauatähise osa eemaldada, aga skulptuuri võimalusel säilitada.

Nii tegi töörühm seda Kohtla-Järvel asuva Teises maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaua ja 1948. aastal püstitatud mälestussambaga.

"Hauatähise puhul on tegemist punamonumendiga. Tähis eemaldada ja asendada neutraalsega. Skulptuur võimalusel säilitada."

Eemaldamisel purunenud monumendid

Töörühma ülevaatest selgub ka, et enne töörühma soovitusi eemaldatud monumentidest osa eemaldamise käigus ka purunes. Nii juhtus näiteks Elva linnas asuva punamonumendiga, mille eemaldamist ka töörühm toetas. Töörühma ülevaates on kirjas: "Mälestussamba reljeefi osa eemaldamisel purunes ja ei olnud võimalik säilitada."

Neutraalsed hauatähised

Töörühm jõudis mitmete hauatähiste juures järeldusele, et tegemist on neutraalsete hauatähistega, mis tuleb säilitada, aga tahvlid tuleb eemaldada.

Näiteks Kehtna mõisaparki püsitati ühishauale 1968. aastal mälestussammas, (autoriks Linda Rosin) ja selle jalamil on mälestustahvel, millel on tekst: "Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude armee võitlejatele."

Töörühma hinnang oli, et tegemist on neutraalse hauatähisega, mis tuleb säilitada, aga tahvlid tuleb eemaldada.

Töörühma koosseis on salastatud ja see ei saanud avalikkusele teatavaks ka kokkuvõtte valmimise järel.

Vaata kõiki objekte: