Sõjamuuseum ootab maaomanikelt nõusolekut punamonumentide eemaldamiseks

Foto: Sergei Stepanov/ERR

Eesti Sõjamuuseum tegeleb neil päevil sõjahaudadesse maetud inimeste säilmete ümbermatmise ja haudadele püstitatud punamärkide asendamisega neutraalsete hauatähistega.

Neljapäeval paigaldati Ida-Virumaal sõjahaudadele esimesed kuus neutraalset hauatähist. Pühapäevaks oodatakse vastuseid 44 maaomanikult, kas nad on nõus, et sõjamuuseum eemaldab nende maal asuva punamonumendi.

"Aluseks oli monumentide töörühma hindamisprotokoll, mille alusel saadeti kirjad omavalitsustele ja teistele kinnistuomanikele," ütles Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Nii hauatähised kui ka teised punasambad loodetakse teisaldada käesoleva aasta jooksul. Millal täpsemalt punamonumentide eemaldamiseks loa andnud maaomanik kinnistuid mälestusmärkidest vabastama hakatakse, on veel lahtine.

"Praegu ei oska aega öelda. Me kogume vastused kokku, suhtleme omanikega ning koostöös riigi kaitseinvesteeringute keskusega teeme tööplaani. Omanikele kulusid ei ole, need kannab riik," rääkis Lill.

Kui enamik riigikantselei kirjale vastanutest on andnud nende maal asuva punamonumendi eemaldamiseks nõusoleku, siis Sillamäel võimul oleva Keskerakonna fraktsiooni koosolekul leiti, et riik võiks kaaluda linnasüdames asuva massiivse monumendi alles jätmist.

"Arvamusi ja ettepanekuid oli erinevaid. Kõik saavad aru ja mõistavad praegust olukorda seoses Venemaa algatatud sõjaga ja agressiooniga Ukraina vastu. Samas oli ettepanekuid arutada veel monumendi saatust ning võimaluse korral see säilitada, vahetades välja monumendi juures oleva maapealse mälestusplaadi neutraalse vastu. Kuid juhul, kui monument ikka ei saa jääda linnaruumi, siis vähemalt monumendi bareljeefid võiksid jääda siia kanti, näiteks võiks anda need üle Sillamäe muuseumile või Vaivara sõjaajaloomuuseumile Sinimäel," ütles Sillamäe volikogu keskfraktsiooni esimees Dmitri Lett.

Ka Sillamäe elanikud, keda "Aktuaalne kaamera" küsitles, leidsid, et mälestusmärki pole mõtet eemaldada.

"Monument ei sega kedagi. See on siin seisnud kogu mu eluea ja ilma selleta oleks kuidagi tühi tunne," ütles Alina.

"Olen eemaldamise vastu. Mu esivanemad võitlesid teises maailmasõjas, üks jäi kadunuks, teine jäi ellu. Kui riik otsustab samba eemaldada, siis oleks see löögiks sillamäelaste mälestustele," rääkis Viktor.

Punamärkide eemaldamiseks ja avalikus ruumis asuvatesse sõjahaudadesse maetud inimeste säilmete kalmistutele ümbermatmiseks on riik eraldanud üle 900 000 euro.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: