Ukraina lääneriikidest liitlased on uurimas võimalusi Ukraina ülesehitamise toetamiseks peale Vene-Ukraina sõja lõppu.

Oktoobris on Berliinis kavas rahvusvaheline Ukraina ülesehitamise konverents. Praegu on lahtine, et kas riigi ülesehitamine peaks algama enne või peale lõplikku rahulepingut ning milliseid julgeolekutagatisi Ukraina enne riigi taastamist vajab.

Saksa valitsus tellis enda rahastatud Saksa USA Marshalli fondi mõttekojalt analüüsi, et kuidas Ukraina ülesehitamise abi korraldada. Analüüsi on jagatud ka võimalike doonorriikidega.

Soovituste kohaselt peaks G7 riigid määrama Ukraina ülesehitamise koordineerimiseks tuntud USA kodaniku. Samuti soovitab analüüs Ukraina ülesehitamise projekti graafikus püsimiseks kasutada olemasolevaid rahvusvahelisi institutsioon ning teisi organisatsioone tuleks kasutada Venemaa ja Hiina mõju piiramiseks.

Raporti kohaselt peaks Ukraina nõustuma ka riigile antava abi üle kehtestatud kontrolliga. Samuti oodatakse Ukrainalt enda õigus- ja kohtusüsteemi tugevdamist, et vähendada korruptsiooniohtu. Samas möönab raport, et riigi taastamine pole võimalik läbikukkunud riigi puhul, mille võib tingida riiki saabuva rahavoo katkemine.

Samas peavad doonorriigid olema kindlad, et Ukrainasse saadetud raha kasutatakse õigetel eesmärkidel – eriti kuna Ukrainal on korruptiivse riigi maine, hindas New York Times.

Ühe ettepanekuna peab Ukraina määrama sõltumatu laiade volitustega peainspektori ning riik peab ühinema Euroopa Prokuratuuriga, mis on mõeldud uurima Euroopa Liidu rahade väärkasutamist. Vajaminev abi on mahult suur, mille kasutamine vajab raporti hinnangul välist järelevalvet.

Raporti kohaselt kulub Ukraina ülesehitamiseks ligikaudu 100 miljardit dollarit, mis on vähem kui Ukraina enda prognoositud 750 miljardit. Samas Kiievi majanduskooli augusti lõpus avaldatud analüüsi kohaselt on senine majanduslik kahju riigile 113,5 miljardit dollarit.

New York Timesiga suhelnud nimetuks jääv Euroopa Liidu liikmesriigi ministri sõnul Euroopa Liit Ukraina ülesehitamiseks ühisvõlga ei võta, kuna tema sõnul tuleb esmalt enda inimeste eest hoolitseda.

Eesti, Läti, Leedu ja Slovakkia on pakkunud välja, et Ukraina ülesse ehitamiseks võiks konfiskeerida Vene keskpanga lääneriikides hoitud varad ligikaudu 300 miljardi dollari väärtuses. G7 liikmed lubasid juunis seda ettepanekut kaaluda, kuid raporti kohaselt oleks see lühiperspektiivis ebarealistlik, kuna see võidakse kohtutes vaidlustada.

Raporti autorid soovitavad hoopis seada Venemaale antud varade tagasisaamise tingimuseks Venemaa poolt tehtud maksed Ukrainale, mis oleks mingi protsent nendest välisvaradest.