Kristi Raik: peame kartma Venemaa võitu, mitte kaotust

Kristi Raik.
Kristi Raik. Autor/allikas: ERR

Eesti saab oma kogemuse põhjal öelda, et me peame kartma Venemaa tugevust, mitte nõrkust, ning Venemaa võitu, mitte kaotust, kirjutab Kristi Raik.

Jagan täiesti kaitseväe juhataja Martin Heremi seisukohta, et Ukraina võit ei too Eestile kindlust, et Venemaa meid ei ründa. Parim viis rünnakut ära hoida on selleks võimalikult hästi valmis olla.

Kindlasti peavad Eesti ja NATO tervikuna juhinduma oletusest, et Venemaa jääb kõige tõsisemaks ohuks Euroopa julgeolekule veel aastateks ja tõenäoliselt aastakümneteks. Euroopa ei ole selleks hetkel vaimselt ega sõjaliselt valmis, aga töö selle nimel käib, et valmisolekut tõsta. Eesti saab näidata eeskuju läbi Ukraina toetamise ja enda kaitsevõime tugevdamise ning peab kasutama kogu oma veenmisjõudu, et tugevdada liitlaste hulgas ühist ohutunnetust.

Keegi ei tea, millised arengud toob kaasa Venemaal sõjaline kaotus Ukrainas, kuid kindlad võime olla selles, et see Venemaad põhjalikult raputab. On väga ebatõenäoline, et Vladimir Putin suudaks pärast selget kaotust võimul püsida ja eks ta seetõttu püüabki sõda jätkata ja pikendada nii kaua kui ta vähegi suudab. Samal ajal on üsna tõenäoline, et Venemaa järgmine juht jagab Putiniga sarnast maailmavaadet, mida too hetkel kõige jõhkramal kujul Ukrainas ellu viib.

Niisiis rõhutab Martin Herem põhjendatult ohtu, mida Venemaa kujutab endast ka pärast Ukraina võitu. Lisaksin omalt poolt, et Eesti peab jätkuvalt veenma oma liitlasi selles, et igal juhul oleks Venemaa võit, ka osaline võit Ukrainas Euroopa julgeolekule kordades ohtlikum kui Venemaa kaotus. Lääne-Euroopas ja USA-s tekitab Venemaa kaotus vähemalt sama palju hirme kui tema võit. Venemaa nõrkust ja võimalikku lagunemist kardetakse kohati rohkemgi kui tema tugevust.

Eesti saab oma kogemuse põhjal öelda, et me peame kartma Venemaa tugevust, mitte nõrkust, ning Venemaa võitu, mitte kaotust. Peame veenma oma liitlasi selles, et sõda jõuaks NATO-ni palju suurema tõenäosusega juhul, kui Venemaa võidaks. Ukraina kaotuse puhul kaotaksid Euroopa julgeoleku aluspõhimõtted igasuguse usutavuse.

Kui mõni lääne poliitik põhjendab Ukrainale relvade mitte saatmist sellega, et iga hinna eest tuleb vältida sõja ülekandumist NATO ja Venemaa vahele, siis põhineb see argument valel loogikal. Lääne relvaabi piiramine Ukrainale on pikendanud sõda, suurendanud ukrainlaste kannatusi ja andnud Venemaale julgustust oma eesmärkide suunas edasi töötada.

Venemaa oht püsib nii kaua, kuni Venemaa ei loobu oma aastasadu kestnud imperialistlikust hoiakust naaberriikide suhtes. Kas Venemaast saab kunagi postimperialistlik riik, nagu seda on paljud Euroopa riigid – Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Rootsi jt? Eesti peab lähtuma oma julgeolekupoliitikas ja kaitseplaanides oletusest, et ei saa. Ent päris võimatu pole seegi. Täielik lüüasaamine Ukrainas muudaks Venemaa postimperialistliku tuleviku vähem võimatuks kui see on praegu.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: