Eesti külmutatud varadest üle 90 protsendi on seotud kahe Vene oligarhiga – Andrei Melnitšenko ning Vjatšeslav Kantoriga. Esimesele kuulub ettevõte Eurochem, mis tegutseb põhiselt Sillamäel ja teisele ettevõte DBT Muugal. Nimetatud firmadega seotud veel teisigi ettevõtteid. Rahapesu andmebüroo rahvusvahelise finantssanktsiooni ja terrorismi rahastamise tõkestamine osakonna juhataja Laura Aus ütleb, et seda, kui suur on külmutatud vara väärtus, on pea võimatu kokku lugeda.

"Konkreetselt krediidiasutustes, finantsasutustes, pangakontodel külmutatud vahendeid on kokku umbes 11,7 miljonit eurot. Teine lõik on maksu- ja tolliameti külmutatud ettemaksukontodel olevad vahendid. Seal me räägime umbes 8,4 miljonist."

See summa muutub pidevalt. Näiteks võivad ettevõtted kulutada külmutatud raha ka keelu all oleva vara, näiteks kemikaalide ohutu hoiustamise eest tasumiseks.

Tõdeda saab, et kindlasti on külmutatud varade koguväärtus oluliselt suurem kui vaid külmutatud kontode väärtus. Maksu- ja tolliamet on sanktsioonide jõustamiseks teinud üle 35 000 kontrolli, rikkumisi on leitud ligikaudu 1300. Enamik neist on üsna tavapärased, selgitab ameti tolliosakonna juhataja Eerik Heldna.

"Näiteks inimene saabub piirile, tal on kaasas märkimisväärne summa eurosid, mis jääb deklareerimiskohustuse alla. Ütleme 7000–8000 eurot. Ta soovib lahkuda Venemaale – aga ütleme ei, sest euro kupüüride väljavedu Venemaale on vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele keelatud. Sel juhul inimene enamikul juhtudel saab sellest aru ja läheb Euroopa Liitu tagasi."

Väga palju on ka kallist elektroonikat, lisab Heldna. Näiteks hinnalt üle 750 euro maksvaid mobiiltelefone.

"Enamik Apple'i toodangust. Ka nendega me suuname tagasi. Kõik sõltub konkreetsest kaubast, aga päris palju kaupa jääb hoiule või siis ka läheb riigi omandisse, konfiskeeritakse," rääkis Heldna.

Ära võetakse kaup, mis on süüteomenetlusega seotud. Neid juhtumeid on seni olnud kümmekond.

"Hoiule võetakse kaupa rohkem, seda näiteks sularaha puhul üle 10 000 euro."

Kui seaduslikkus tõestatakse, saab omanik selle menetluse lõpus tagasi. On ka juhtumeid, kus riik on hoiule võtnud uhkemaid asju.

"Näiteks jahte. Loomulikult me peame aru saama, et ilmselt meie akvatoorium nii atraktiivne kui Vahemere soojad sadamad ei ole. Kindlasti ka oma hinna poolest sadadesse miljonitesse ei lähe. On küll tõesti kuue nulliga summa väärtuses üksikuid veealuseid. Lennukeid ei ole," ütles Heldna.

Tolli eesmärk on, et üle piiri ei läheks kaupa, näiteks kiipe, mida saaks Vene sõjatööstuses kasutada. Rikkumisi hakkab kindlasti rohkem ette tulema, kui Venemaal hakkab lääne tehnoloogiat nappima.

Sealjuures rõhutab Heldna, et sanktsioonirežiimi käigus teeb toll oma tööd nii, et lubatud kaup saaks üle piiri liikuda.

Vene külmutatud varade kasutamise otsust pole tehtud

Varasid külmutatakse kogu maailmas, ning taas on lääneriigid tõsisemalt arutamas, kas osa sellest varandusest saaks kasutada Ukrainale sõjakahjude kompenseerimiseks. Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ütleb, et eristada tuleb eraisikude vara ning Vene riigi vara.

"Vene Keskpangal on lääneriikides külmutatud varasid suurusjärgus umbes 300 miljardit eurot või dollarit. Oligarhide külmutatud varasid on vähem, aga ka mingi 30 pluss miljardit eurot."

Maailmapanga, Euroopa Komisjoni ning Ukraina valitsus hindas septembris, et Ukraina ülesehitamiseks kuluks 350 miljardit eurot. Sõjakahjud kasvavad iga kuuga, mil Venemaa sõjaga jätkab. Seega juba suurusjärgu mõttes on Mälksoo sõnul pigem küsimus, kas kasutada Vene keskpanga raha.

"Siis on meil see probleem, et rahvusvahelises tavaõiguses on selline doktriin nagu riigi immuniteet. Riigilt ei saa ära võtta välismaa kohtus lihtsalt niisama asju, mis on seotud tema suveräänse võimu teostamisega," sõnas Mälksoo.

Venemaa räige rahvusvahelise õiguse rikkumine Ukrainas võib anda aluse selle põhimõtte vastu minna. Kuid Mälksoo tõdeb, et siin tekivad omakorda praktilised mured, mitte niivõrd juriidilised.

"Kui USA tähtsus maailmamajanduse ühe keskpunktina on rajanenud sellele, et tehinguid austatakse. Varal on õiguslik kaitse. Kui üks riik on oma vara deponeerinud teises riigis ja ühel hetkel mingi poliitilise kriisi tulemusena võetakse see ära, see võib saata signaali ka teistele probleemsetele riikidele, et tegelikult nende riiklikud varad, mis on USAs hoiustatud, ei ole üldse nii hästi kaitstud, kui nad arvasid. See võib jällegi tuua majanduslikke tagajärgi, mida USA ei taha või ei saa endale isegi lubada."

Nii et lääneriigid peavad otsustama, milline pretsedent seada. Mälksoo ennustab, et pigem Vene riigi rahad kohe käiku ei lähe.

"Kui see asi üks hetk liigub päriselt rahuläbirääkimiste suunas, siis saab seda keskpanga külmutatud raha kasutada surve avaldamise vahendina. Selle vastu, et Venemaale neid rahasid tagasi anda, võib küsida, et Venemaa kompensatsiooni maksaks. Kui ta seda ei tee, siis võib neid rahasid mitte vabaks anda, sest rahvusvahelise õiguse rikkumine on toimunud."

Ükskõik, mida otsustakse ning olgu see oligarhide või Vene riigi raha, peab Eesti otsustama üheskoos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kuna sanktsioonipoliitika, mida Eesti riik rakendab, on Euroopa Liidu sanktsioonide osa, selgitas Heldna.