Eestis tehti mullu ligi 61 000 kinnisvaratehingut koguväärtusega 5,8 miljardit eurot, millest suurem osa olid ostu-müügitehingud. Võrreldes 2021. aastaga oli kinnisvaratehinguid ligi 11 000 võrra vähem, näitab maa-ameti statistika.

Korteriomandite tehinguid oli 25 126 ja keskmine ostetud eluruum oli 55,1 ruutmeetri suurune. Korteri ruutmeeter maksis keskmiselt 1904 eurot ja see tähendab, et aastaga toimus kiire hinnatõus, kuna 2021. aasta keskmiseks kujunes 1568 eurot ruutmeetrist.

Aktiivseim oli korteriturg Harjumaal. Seal oli keskmine ruutmeetrihind 2682 eurot ja omanikku vahetas keskmiselt 58-ruutmeetrise pindalaga korter.

Tallinna linnas olid korterite hinnad ülejäänud Eestiga võrreldes märksa krõbedamad. Kui Tallinn statistikast välja jätta, langeb mullune Eesti keskmine korteri ruutmeetrihind 1287 euroni.

Ka kalleim tehing toimus mullu Tallinnas, kus üks kesklinnakorter läks kaubaks 1,6 miljoni euroga. Tallinna korteri keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes 2885 eurot ja linnaosadest paistsid kõrgemate hindadega silma kesklinn ja Põhja-Tallinn, mõlemas ületas keskmine hind 3000 eurot ja küündis kesklinnas peaaegu 3500 euroni. Keskmisest kõrgemale kerkis hind ka Pirital, Kristiines ja Haaberstis.

Odavaimalt sai Tallinnas eluruume osta Lasnamäel ja Mustamäel, kus korteri ruutmeeter maksis alla 2500 euro.

Kalleim koht korteriostuks oli Tallinna järel Rae vald 2631-eurose keskmise ruutmeetrihinnaga ning Viimsi ja Jõelähtme vallas jäi hind 2500 euro kanti.

Harjumaa odavaimate hindadega paistis silma Loksa linn, kus korteri ruutmeeter maksis keskmiselt 596 eurot ja tehinguid tehti kokku 64. Ka Kuusalu, Lääne-Harju, Anija ja Kose vallas jäi ruutmeetrihind alla tuhande euro.

Eesti keskmisest kõrgem oli korterite keskmine ruutmeetrihind ka Tartumaal, kus see oli 2035 eurot ja tehinguid tehti 3557. Pärnumaal läksid korterid kaubaks keskmiselt 1580-eurose ruutmeetrihinnaga.

Tartumaa piirkondadest oli ootuspäraselt kõrgeim kinnisvara hind Tartu linnas, kus tehti üle 2500 ostu-müügitehingu ning keskmine ruutmeetrihind oli 2217 eurot. Veidi alla 2000 euro jäi ruutmeetrihind Luunja vallas ja Tartu vallas, ülejäänud maakonnast hoopis madalam oli hind aga Peipsiääre vallas, kus kinnisvara eest maksti keskmiselt 384 eurot ruutmeetrist.

Kontrastiks Harju- ja Tartumaale on Valgamaa kinnisvara hind: seal tehti mullu 375 korteritehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 340 eurot. Maakonna keskmist kergitas Otepää vald 817-eurose ruutmeetrihinnaga, kuid Tõrva ja Valga vallas oli hind vastavalt 240 ja 281 eurot.

Hinnaedetabeli alumisest otsast leiab ka Jõgevamaa, kus ruutmeeter maksis keskmiselt 381 eurot, ja Ida-Virumaa 349-eurose keskmise ruutmeetrihinnaga.

Kõige odavamalt võis Ida-Virumaal korteri leida Kiviõli linnast, sest seal maksis ruutmeeter 83 eurot ning tehinguid tehti kokku 141. Püssi linnas kujunes keskmiseks hinnaks 88 eurot. Maakonna kalleim paik korteri soetamiseks oli Narva-Jõesuu 957-eurose ruutmeetrihinnaga. Järgnes Narva linn, kus tehinguid tehti 908 ja korteri ruutmeeter maksis keskmiselt 548 eurot.

Kõige aktiivsem oli kinnisvaraturg samas Kohtla-Järvel, kus ainsa Ida-Virumaa linnana ulatus tehingute arv üle tuhande, kuid keskmine ruutmeetrihind oli kõigest 182 eurot.

Kuude lõikes oli kinnisvaratehingute poolest leigem aeg jaanuaris ja veebruaris, mil neid tehti üle 4500 kuus, tippajaks oli aga mai, mil tehingute arv küündis üle 6300.

Maikuu on olnud kinnisvaraturul alati väga aktiivne kuu ning ka ülemöödunud aastal tehti siis aasta rekord - üle 7000 tehingu, kuid kui toona muutus turg suvel veidi leigemaks ja sügisel kasvas tehingute arv kuni aasta lõpuni taas üle 6000-ni kuus, siis mullu hakkas septembris kinnisvaraturu aktiivsus raugema ning 5000-ni tehingute kuine arv enam ei jõudnudki.

Kõige enam ehk ligi 1600 tehingut tehti aastatel 1940-1990 ehitatud hoonete korteritega, pärast 2020. aastat valminud majas oli tehinguid 201. Kõrgeima ruutmeetrihinnaga müüdi kortereid 2011.-2015. aastal valminud majades.