Sikkut ei näe põhjust Tallinna bussijaama jaoks eriplaneeringut algatada
Majandusministeerium ei näe põhjust, miks peaks algatama Tallinna bussijaama probleemide lahendamiseks riigi eriplaneeringu ja selle jaoks pole eelarves ka raha, vastas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut eriplaneeringu põhjendatuse kohta küsinud riigihalduse ministrile Riina Solmanile.
Sikkut viitas kirjas Solmanile, et eelkõige on kohalikul omavalitsusel ehk Tallinnal vaja üld- või detailplaneeringus välja selgitada bussijaamale sobivaim asukoht ning riigil antud juhul seadusest tulenevat kohustust ei teki. Lisaks viitas Sikkut, et Ülemiste ühisterminali detailplaneeringus on kavandatud maakonnaliinide bussijaama asukoht.
"Eelnevast tulenevalt ei pea me põhjendatuks riigi eriplaneeringu algatamist," märkis Sikkut.
Tallinna bussijaama opereeriv T Grupp pöördus rahandusministeeriumi poole, et too algataks riigi eriplaneeringu, millega saaks otsustada, kas bussijaam jääb ikka praegusesse paika ning kas kinnisvaraarendajale kuuluv busside parkimisplats, kuhu too tahab kortermaja ehitada, peaks ka edaspidi jääma busside jaoks.
Riigihalduse minister Riina Solman, kes riigi eriplaneeringute algatamisega tegeleb, saatis T Grupi kirja peale omakorda pöördumise Sikkutile, et küsida, kas bussijaama omaniku soov eriplaneeringu kehtestamiseks on ka kuidagi põhjendatud.
Sikkuti viidatud Ülemiste ühisterminali planeeringus on tõepoolest kirjas maakonnaliinide peatuskoht, ent (Harju) maakonnaliinid ei saabu reeglina mitte Tallinna bussijaama, vaid Balti jaama. Bussijaama saabuvad ja sealt stardivad kaugliinid ja rahvusvahelised liinid ning nagu Sikkut ise kirjas märgib, korraldab kaugliinide taristuobjektide planeerimist riigi transpordiamet.
See, et Tallinn peaks leidma ise läbi planeeringute bussijaamale sobivaima asukoha, nagu Sikkut märkis, pole aga meeltmööda Tallinnale. Tallinna abilinnapea Tanel Kiik ütles detsembris ERR-ile, et praegu ollakse mõnes mõttes pentsikus olukorras, kus pealinn peab tegelema maakondade vahelise ühistranspordi korraldamise koordineerimisega olukorras, kus Tallinnal ei ole otseselt seadusest tulenev kohustust ja ei ole ka omandiõigust ühegi kinnistu suhtes.
Bussijaam jäi hiljuti ilma bussijaama kõrval asuvast busside parkimisplatsist, sest krundi omanik Liven Kodu 17 ütles mullu oktoobris bussijaama omanikuga T Grupiga lepingu üles ning kavatseb sinna ehitada kortermaja. Praegu on bussidele leitud lähiümbruses parkimiskohad Tallinna, bussifirmade ja bussijaama koostöös.
T Grupi tegevjuht Airika Aruksaar ütles ERR-ile, et see pole jätkusuutlik lahendus ning seab ohtu kogu Tallinna bussijaama eksistentsi. "Kui meie tänast liikluskorralduslikku seisu, kas või ajutiselt kuni muu bussijaama asukoha määramiseni, ei peeta vajalikuks lahendada, siis muutub kaugliinide ligipääsetavus jaamale niivõrd kriitiliseks, et liine tuleb sulgeda. Olulisel määral liinide vähendamine aga ei võimalda meil ka tänasel moel enam bussijaama opereerida," rääkis Aruksaar.
Sikkut märkis kirjas Solmanile, et praegune bussijaama asukoht on väga hea, sest asub tulevasele Ülemiste ühistranspordisõlmele lähedal ja on sellega hästi ühendatud.
"Samuti on olemasolev bussijaam logistiliselt heas asukohas, kuna sealt väljuvad
riigisisesed ja rahvusvahelise kaugliinid saavad kiirelt ilma linnaliiklust täiendavalt
koormamata Eesti põhisuundadesse välja sõita," ütles ta.
Sikkuti sõnul on Tallinna bussijaam kindlasti olulise funktsiooniga ka riigi jaoks, kuid see ei tähenda, et riigil oleks bussijaama asukoha valikuks vaja algatada riigi eriplaneeringut.
Toimetaja: Marko Tooming