Busside parkimisala omanik Liven Kodu 17 OÜ ütles 31. oktoobril T Grupiga lepingu üles ning kavatseb sinna ehitada kuni üheksakorruselise kortermaja ning soovib menetluses oleva detailplaneeringuga muuta ala sihtotstarvet.

T Grupi hinnangul peaks sekkuma nii riik kui linn: riik peaks eriplaneeringuga paika panema bussijaama ala ning linn peaks seni parkimisala sihtotstarbe võimaliku muutmise peatama ja detailplaneeringu menetlemise seisma panema.

T Gruppi esindav advokaadibüroo saatis oktoobri lõpus rahandusministeeriumile kirja, milles palutakse, et rahandusministeerium algataks Tallinna bussijaama asukoha väljaselgitamiseks ja vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu.

Kirjas märgitakse, et busside parkimisalale ärihoone ehitamine ei ole põhjendatud, ala sihtotstarve peaks jääma transpordimaaks ehk busside parkimiseks, sest vastasel juhul tekib väiksemat sorti liikluskaos, kui busside parkimine jääb bussifirmade enda mureks.

"Juhkentali 48 kinnistul parkimisvõimaluse kadumisel ja busside suubumisel Tallinna linnaliikluses ummikutesse ei ole maakonna- ja kaugliinide toimepidev jätkumine objektiivselt võimalik," märgitakse kirjas.

T Grupi hinnangul on Tallinna bussijaama toimimine selgelt suur riiklik huvi ning see annab aluse eriplaneeringu algatamiseks, ja nii saaks kõikide huvid selgelt paika panna.

Bussid pargivad, kus saavad

Peale parkimisplatsi kadumist on viimase kuuga iga bussifirma parkimismurega ise tegelenud ja mingid lahendused leidnud, kuid see pole jätkusuutlik lahendus ning seab ohtu ka Tallinna bussijaama eksistentsi, ütles ERR-ile T Grupi tegevjuht Airika Aruksaar.

"Piirkonnas ringi sõites olen märganud erinevate ettevõtete busse parkimas tänavate ääres, Ülemiste ja Sikupilli keskuste parklates, Tartu maantee Circle K-s, ka Ülemiste linnakus. /.../ Kui meie tänast liikluskorralduslikku seisu, kas või ajutiselt kuni muu bussijaama asukoha määramiseni, ei peeta vajalikuks lahendada, siis muutub kaugliinide ligipääsetavus jaamale niivõrd kriitiliseks, et liine tuleb sulgeda. Olulisel määral liinide vähendamine aga ei võimalda meil ka tänasel moel enam bussijaama opereerida," rääkis Aruksaar.

Bussijaama omanik soovib ala juba pikemat aega ümber ehitada, kuid ka sellega asjad seisavad ning ebakindlust koguneb. Aruksaare sõnul soovitakse, et bussijaam jääks samasse kohta.

"Tallinna kaugliinide bussijaam asub aadressile Lastekodu 46 alates aastast 1965. Seega on reisijate vaates tegu harjumuspärase asukohaga, mis on kesklinna piiril ja hästi ühendatud eri linnaosadega. Meie seisukoht on, et praegune asukoht on antud teenuse pakkumiseks harjumuspärane ja hea lahendus. Sama on väljendanud ka Tallinna linnavalitsus. Kui riiklikult olulise objekti asukohta peaks olema tarvidus muuta, siis meie selle vastu ei saa," lausus Aruksaar.

Tallinn pole siiani bussijaama ümberehituse plaanidega kaasa läinud ning riik pole transpordiameti näol eriti huvi tundnud, mis bussijaamast saab, ütles Aruksaar. Tallinn pole detailplaneeringut algatanud, sest tahab, et bussijaama krundile mahuks tulevikus ära ka park, mida T Grupp eriti võimalikuks ei pea; riigi transpordiamet aga pole selget sõnumit andnud, millisena Tallinna bussijaama tulevikku nähakse.

"Pigem tunnetame hoiakut, kus antud teemat püütakse vältida või edasi lükata. Küsimus on kuvandis, mille meie pealinn ja riik jätab nii oma kodanikele kui turistidele. Antud teema ignoreerimine oleks sisuliselt ametnike nii seadusest tulenevate kui ka moraalsete kohustuste täitmata jätmine," nentis Aruksaar.

Tallinn palju teha ei saa

Tallinna abilinnapea Tanel Kiige sõnul jäävad pealinna käed selle olukorra lahendamisel lühikeseks ning kogu segadus oleks olemata, kui riik poleks bussijaama ega busside parkimiseks kasutatud ala eraomanikele maha müünud.

"Kui minna ajaloos tagasi, siis oli see üldse läbimõtlemata otsus, et bussijaam ja needsamad kinnistud erasektorile võõrandati. Arvan, et sellised strateegilised ühistranspordisõlmed võiksid kuuluda riigile või pealinnale, toona Tallinn sellele tähelepanu ka juhtis. Aga riigi poolt tehti otsus võõrandada ja nüüd oleme mõnes mõttes pentsikus olukorras, kus pealinn peab tegelema maakondade vahelise ühistranspordi korraldamise koordineerimisega olukorras, kus meil ei ole otseselt seadusest tulenev kohustust ja ei ole ka  omandiõigust ühegi kinnistu suhtes," ütles Kiik ERR-ile.

Kiige sõnul on linn samas olukorra lahendamiseks teinud bussijaama piirkonnas parkimise ümberkorraldusi, näiteks Masina tänaval, et bussid saaksid sealtkaudu liikuda.

"Pigem on praeguse ajutise ümberkorraldusega kohanetud. Pikemas vaates on küsimus, mis saab olema bussijaama parkimise võimalus ning milline maht jääb tänase bussijaama territooriumile, millisel määral näeme seda Ülemiste terminalis. Siin on vaja teha mitu üksteisest sõltuvat otsust," ütles Kiik.

Küll on Tallinna linnaplaneerimise ameti võimuses otsustada ala sihtotstarbe muutmise üle. Lõpliku otsuse kinnistu detailplaneeringu kohta teevad siiski linnavalitsus ja linnavolikogu.

Solman pärib Sikkutilt aru

Riigihalduse minister Riina Solman, kes riigi eriplaneeringute algatamisega tegeleb, saatis T Grupi kirja peale omakorda pöördumise majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile, et küsida, kas bussijaama omaniku soov eriplaneeringu kehtestamiseks on ka kuidagi põhjendatud.

Solman soovib Sikkutilt hinnangut, kas Tallinna bussijaama asukoha või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi; kas bussijaam ja sellega seotud taristu on olulise ruumilise mõjuga ehitis ning kas majandusministeeriumil või transpordiametil on üldse raha bussijaama riigi eriplaneeringu jaoks.

Samuti soovib Solman teada, kas planeeringu elluviimine on tulevikus üldse võimaik, mainides, et maakonnaliinide bussijaam on kavandatud ka Ülemiste ühisterminali detailplaneeringus.

Aruksaare sõnul ei saa kuidagi arvestada sellega, et Ülemiste terminal suudaks teenindada kõiki liine.

"Hetkel on Ülemiste terminali projekteeritud kuus bussipeatust, mis on mõeldud raudteejaama teenindavatele linna- ja maakonna bussiliinidele, mis on loomulik. Kaugliinide tarbeks on tänases Tallinna bussijaamas kolm saabumispeatust ja 15 väljumispeatust. Seega me ei näe, et Ülemiste terminali kuus peatust saaks teoreetiliseltki, rääkimata praktiliselt, katta kaugliinide ja rahvusvaheliste liinide lõppjaamas vajaminevat mahtu," lausus ta.

Nii Tallinna bussijaam kui seda opereeriv T Grupp kuuluvad Hugo Osula firmale Mootor Grupp AS, mis ostis bussijaama pankrotivarast 2000. aastal. Busside parkimisplatsi aadressil Juhkentali 48 müüs Mootor Grupp 2006. aastal, et finantseerida bussijaama hoone renoveerimist. Toona ostis Mootor Grupilt krundi Mermer Arendus OÜ, kes soovis krundile rajada kaheksakorruselist hoonet. Mermer Arendus läks 2015. aastal pankrotti ning 2020. aastal ostis Juhkentali 48 krundi pankrotivarast Liven.

Liven kavatseb arenduse kodulehe järgi ehitada krundile maja, kuhu mahub "ei vähem ega rohkem kui umbes 111 kodu". "Me ei saa veel kõike rääkida, aga kui meie plaan õnnestub, tuleb siia suuri ja pisemaid, kõrgemaid ja hubasemaid kodusid," seisab veebilehel.