Tallinna abilinnapea Tanel Kiik ütles, et Kristiine ühistranspordikeskust võiks nimetada ka ümberistumiskeskuseks, sest sinna jookseks kokku nii rongi-, trammi-, trolli- kui bussiliinid. Ta loodab, et see suurendab ka ühistranspordi kasutamist

 "Tallinna linn on võtnud suuna välja ehitada kolm täiendavat trammiteed ja vaja on läbi mõelda kogu ühistranspordi toimimine tervikuna. Kui me räägime Kristiine või Järve suunast, siis on mõistlik vaadata võimalikke ümberistumiskeskuseid, kus saaks inimesed kas auto pealt ühistranspordi peale või bussi pealt rongi peale või vastupidi mugavalt ümber istuda ja seeläbi muutuks ühistransport kiiremaks ja mugavamaks," lausus Kiik.

Ümberistumiskeskuste rajamine eeldab mitmekülgset koostööd ja ka rahastuse kokku leppimist. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer ütles, et seda on tegelikult aastaid räägitud, et Kristiinesse oleks vaja terminali, kus kõik ühistranspordi liigid kokku saaksid. Lähiajal pole selleks aga riigieelarvest raha loota

"MKM on Kristiine terminali arendamisse pikaajalise vaatena positiivselt meelestatud, kuid praegu rahalisi vahendeid selleks eraldatud ei ole. Järgmisel aastal ei toimu kindlasti midagi. Aga eelnevate töödega on vaja kindlasti edasi minna – milline tuleb see terminal ja kas oleks mõistlik see ühendada ka Kristiine keskusega, võib-olla on ka keskus huvitatud sellest," lausus Laineveer.

Euroopa Liidu rahakotist oleks võimalik saada 40 miljonit trammiliinide arendamiseks ja 16 miljonit niinimetatud ümberistumiskeskuste rajamiseks. Seejuures on ümberistumiskeskuste raha mõeldud kolme linna peale ehk Tallinna, Tartu, Pärnu jaoks. Seega vajab rahastus alles kokku leppimist, selgitas Kiik

"Kui me räägime trammiliinide rajamisest, siis tuleb arvestada, et see (40 miljonit)kõlab suure summana, aga kui vaatame kolme erinevat trammitrassi, siis ende kogumaksumus võib ulatuda 150 – 200 miljoni euroni koos ümberistumiskeskustega," lausus Kiik.

Kiik ütles, et tegelikult on otsuste ja kokkulepetega üsna kiire. Need peaksid sündima ilmselt järgmise valitsuse ajal selle ja järgmise aasta jooksul, sest Euroopa Liidu eraldatud raha kasutamiseks on aega 2028.–2029. aastani.

"Kui me räägime mitme erineva ühistranspordiliigi ümberistumiskeskustest, siis peame kokku leppima ka rahastusmudeli. Teatavasti rongiliiklust korraldab riik, tramme-busse-trolle Tallinna linn. Küsimus on, kes mis määral maksab, kui on vaja ehitada või nihutada peatusi. Loodan väga, et saame siin head kokkulepped. Rong on keskkonnasõbralik ja täna suhteliselt vähekasutatav ühistranspordiliik. Kui räägime Kristiine suunast, siis seal on potentsiaali kindlasti oluliselt rohkem," lausus Kiik.

Mullu mais valminud uuringus leiti, et Kristiine liiklussõlm on pealinna olulisim transpordiliikide ristumiskoht, mille mõistliku planeerimise ja väljaehitamisega saaks linnasiseste rongikasutajate arvu mitmekordistada.