Eelmise nädala teises pooles langes Eestis õhutemperatuur mitmel pool kuni –20 kraadini, mõnes kohas isegi alla selle. Reedel, mil Virumaal oli külma kuni 24 kraadi, tõusis Eestis ka elektri tarbimine selle aasta suurimaks. Eleringi esialgseil andmeil oli reedel kell 16 tarbimine 1362 megavatt-tundi.

Kõige väiksem oli elektri tarbimine eelmisel esmaspäeval kell kolm öösel, 760 megavatt-tundi. Kogu nädala keskmine tarbimine oli eelmisel nädalal umbes 1122 megavatt-tundi.

Eesti enda elektritootmine jäi tarbimisele oluliselt alla. Näiteks tarbimise tipphetkel reedel oli tootmine umbes 780 megavatt-tundi. Kõige väiksema tarbimise tunnil esmaspäeval oli tootmine Eestis 580 megavatt-tundi.

Maksimaalne tootmine oli eelmisel nädalal Eestis 1065 megavatt-tundi (3. jaanuar kell 10). Tarbimine oli sel hetkel 1144 megavatt-tundi. Keskmine tootmine eelmisel nädalal oli 747 megavatt-tundi ja minimaalne 508 megavatt-tundi (6. jaanuar kell 9). Tarbimine oli sel tunnil 1337 megavatt-tundi.

Samas ei tähenda see, et Eestis jäi tootmine tarbimisele oluliselt alla, et Eestis oleks olnud või tekkinud defitsiidioht, ütles Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa.

"Kui Eestis on tarbimine oluliselt suurem kui tootmine ja suur osa elektrist imporditakse, ei tähenda see seda, et elektrit imporditi defitsiidi katteks või et Eestis ei oleks piisavalt tootmisvõimsusi tarbimise katteks. Impordimahu määrab olulisel määral hind – kui Eestisse jõuab odavam elekter Põhjamaadest, ei pääse Eesti kallimad tootmisvõimsused turule," lausus ta.

Elektri börsihind oli eelmisel nädalal suhteliselt madal, nädala keskmine hind Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas oli 104,8 eurot megavatt-tunni kohta ehk 10,5 senti kilovatt-tunni kohta (ilma käibemaksuta).

Ellermaa sõnul ei tekkinud ka kogu Baltimaade piirkonnas defitsiidiohtu.

"Kui vaadata kogu Baltikumi, siis kõige väiksem varu oli ligikaudu 1000 megavatti, mis oli kohapealne tootmisvõimsus ilma impordivõimeta. Reaalsuses imporditi ka Põhjamaadest ning reaalne varu oli isegi suurem," lausus ta.