Rahandusministeerium teatas esmaspäeval, et jaanuaris kompenseeritakse ligi 342 000 inimesele vahepeal peatatud teise samba maksed, kokku läheb selleks ligi 270 miljonit eurot. Seda raha kasutas toonane Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsioon laenuna eelarvekulude katmiseks. Selle laenu intressiks kujunes üheksa protsenti ja läks nüüd riigile maksma 22 miljonit eurot.

"Jah, 270 miljonit pangast laenu võtta kolmeks aastaks oleks olnud odavam. Siin ei ole üldse küsimustki. Aga me tegime seda sünkroonis teise pensionisamba reformiga ja meie eeldus oli, et tegelikult suurem osa neist inimestest seda makset taastama ei hakka," lausus Helme.

"Aastal 2010 oli samasugune skeem ja siis umbes kolmandik inimesi ei taastanud oma makseid. Nüüd oli see arv palju väiksem ja põhjus võis olla see, et need inimesed ootasidki ära pensionireformi ja ei hakanud vahepeal mingisugust muudatust tegema," lisas ta.

ERR küsis Helmelt, kas ta rahandusministrina eksis seda eeldust aluseks võttes.

"No järelikult. Aga 2020. aasta kevadel või suvel kõik prognoosid eksisid," vastas Helme.

Helme rääkis, et vaatamata üheksaprotsendilisele intressile ei ole see riigile kahju toonud.

"Kui me võrdleme raha hinda 2020. aastal ja 2023. aastal siis üheksaprotsendine tootlus jääb kaugele-kaugele alla vahepealsele inflatsioonile. Nii et ei, riik ei ole vastu pükse saanud. Reaalintressi mõttes me oleme ikkagi saanud raha odavamalt kätte. Reaalväärtuses oleme me tagasi maksnud ikkagi vähem kui me 2020. aastal pensionisüsteemist välja võtsime ja mujal kasutasime," lausus Helme.

Helme sõnul on Eestile hoopis suurema kahju toonud teise pensionisamba süsteemis osalemine. "See on Eesti maksumaksjale ja Eesti riigile läinud maksma miljardeid ja on kahjustanud Eesti majandust, Eesti majanduse investeerimisvõimet ning Eesti pensionäre 20 aastat. See, millist kahju on pensionisambad kannatanud, jäädes alla tegelikule majanduskasvule, on mõõtmatult suurem, kui see, millest praegu jutt käib," rääkis Helme.