Maardu pilpaküla erastamist raskendab omanike Vene kodakondsus
Maardu lähedal Jõelähtme vallas pilpakülana tuntud aianduskooperatiivi kruntide erastamisel tekitab lisaprobleeme asjaolu, et tegemist on ärimaaga ja kui selle omandajaks on kolmanda riigi kodanik, peab selleks andma nõusoleku kohalik omavalitsus. Kohalikud võimud ei pea nii suure hulga üksiktaotluste käsitlemist mõistlikuks ja paluvad, et riik otsustamise enda peale võtaks.
1,6 ruutkilomeetril asuv ala Jõelähtme vallas Ülgase ja Kallavere külas läks maareformiga kohaliku omavalitsuse omandisse, kes aastatel 2019-2020 müüs maatükid neid rentinud aianduskooperatiivile, kirjutas ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Pärast seda algatas vald detailplaneeringu, mis võimaldaks jagada kooperatiivi krundid keskmiselt 900-ruutmeetrise pindalaga üksikkinnistuteks. Praeguseks on kehtestatud viis planeeringut ja algatatud 11, kahe planeeringu algatamiseks on esitatud avaldus.
Kuna erinevalt enamikust teistest Eesti aianduskooperatiividest on pilpakülas maa sihtotstarve mitte elamu-, vaid ärimaa, palus vald maakonnalt planeerimisprotsessi käigus sihtotstarvet muuta. Maakond aga keeldus, viidates avalikule huvile: kui tulevikus peaks olema tarvis selles paigas maavarasid kaevandada, on seda lihtsam teha, kui maa sihtotstarve jääb endiseks.
See tekitas aga vallale uue probleemi: paljudel aianduskooperatiivi kruntide kasutajatel on Vene kodakondsus ning ärimaad saab neile müüa üksnes kohaliku omavalitsuse nõusolekul.
Näiteks 2019. aastal laekus omavalitsusele 81 niisugust taotlust ja taotlejate seas oli nii halli passi omanikke kui ka Venemaa kodakondsusega inimesi. 2021. aastal lisandus veel 78 taotlust. Mullu ja 2020. aastal tuli taotlusi vähem. Enamik avalduse teinutest on Maardu ja Lasnamäe elanikud, kellel on Eestis pikaajaline elamisluba.
Taotluste tulvaga silmitsi seisev Jõelähtme vallavalitsus saatis jaanuari alguses valitsusele pöördumise, milles palus hinnata, kas ülesande nendega tegeleda võiks usaldada kohalikule omavalitsusele, arvestades muutunud julgeolekuolukorda.
"Ootame riigi seisukohta: kas maade müük mittekodanikele jätkub, kuna tekkis küsimus, kas see vajab ülevaatamist. Ning juhul, kui see jätkub, kas selliste kooskõlastuste väljastamine kohalike omavalitsuste poolt on põhjendatud ja mõistlik ning kui selliseid kooskõlastusi on tarvis anda, siis kas see peaks olema kohaliku omavalitsuse ülesanne või peaks seda tegema julgeolekuasutus, kes hindab, kas konkreetne kodanik kujutab endast ohtu Eesti vabariigi julgeolekule," ütles vallavanem Andrus Umboja.
Tema sõnul pole volikogul reaalselt võimalust sellistele avaldustele hinnanguid anda. Probleem tekib siis, kui vallalt küsitakse luba müüa maa mittekodanikule ja vald peab andma nõusoleku või keelduma.
"Meil puudub selleks oskusteave, et hinnata, kas mittekodanik saab selle omandada. Anname neid heakskiite suhteliselt formaalselt," tõdes Umboja.
Varem pöördus vald sellistes olukordades hinnangu saamiseks siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitsei poole, kuid pilpaküla erastamise tõttu on oodata väga suurt halduskoormust.
"Kui see on nii massiline – kooskõlastust taotlevad sajad inimesed – siis ei ole mõistlik iga menetlusega pöörduda eraldi siseministeeriumi või mõne teise õiguskaitseorgani poole. Lõppkokkuvõttes teeme me need otsused formaalselt, neid tuleks teha siseministeeriumil või mõnel muul riigiasutusel, aga mitte kohalikul omavalitsusel," ütles vallavanem.
Kapo juhised jäid üldsõnaliseks
2020. aastal taotles Jõelähtme vald kaitsepolitseilt eraldi hinnangut kolmandate riikide kodanikele maa müügi ohutuse kohta. Kapo leidis, et maaomandil ei maksaks lasta koonduda kolmandate riikide kodanike kätte, kuid konkreetseid kriteeriume paika ei pannud.
Jõelähtme vallavalitsus teatas valitsusele saadetud pöördumises, et kohalikel omavalitsustel pole eriteadmisi, infot ja kompetentsi, et hinnata turvariski, kui palju oleks liiga palju ning kui palju on vastuvõetav.
"Samuti on võimatu ette kujutada, et vallavolikogu määrab kvoodi, kui paljud saavad konkreetses piirkonnas maad omada ja ülejäänutest keelduda argumendiga, et piirkonnas on juba teatud arv või protsent kolmandate riikide kodanikke ja rohkem me ei luba," leidis vallavalitsus.
Riik peaks Umboja hinnangul otsustama, kas praegu maailmas valitsevas olukorras on maade võõrandamine konkreetse riigi kodanikele normaalne ja seda tuleks jätkata ning kui jah, siis peaks seda tegema keegi teine, aga mitte kohalik omavalitsus.
Ida-Virumaal sarnast probleemi pole
Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodin ütles, et neil pole sellist probleemi kohalike aianduskooperatiividega olnud, sest need asuvad peamiselt elamumaal. Pigem on mureks see, et paljud krundid on senini erastamata ja omandiks on kooperatiiv.
"Sageli on see seotud pärandamisega, kuna vanemad inimesed ei ostnud maad ja nende pärijatel ei olnud seda sageli tegelikult vaja. Maal peab olema tegelik omanik, aga praegu inimesed viibivad seal, nad kasutavad seda, kuid tegelikkuses maa "ripub õhus", hooned "ripuvad õhus", palju on omavolilisi ehitisi ja kokkuvõttes on terve hulk raskusi ja probleeme, millega toimetulek on väga keeruline," selgitas Borodin.
Ta lisas, et oleks väga imelik investeerida valla poolt juurdepääsuteedesse, kui tegelikult kuulub maa riigile, pooled hooned on seadustamata ja lisaks ei ole sinna kedagi sisse kirjutatud.
"Umbes neli aastat tagasi pidasin aianduskooperatiivi liikmetega koosolekuid ja paljud on neid erastamistegevusi teinud, kuid paljud on ka lihtsalt mahajäetud krundid," tõdes abilinnapea.
Tema sõnul võib see lõpuks viia selleni, et inimesed jäävad erastamata maast lihtsalt ilma – riik vormistab need krundid tagantjärele enda omandiks ja paneb need müüki.
Borodin märkis, et suuremas osas Ida-Virumaast on maa müük kolmandate riikide kodanikele piiri läheduse tõttu juba ammu seadusega keelatud ja selles plaanis pole viimasel ajal midagi muutunud.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: rus.err.ee