Välisministeerium teatas kolmapäeval, et nõuab Venemaalt selle Tallinnas asuva saatkonna töötajate arvu vähendamist rohkem kui poole võrra ehk kokku peaks riigist lahkuma 13 diplomaati ja kaheksa tehnilist töötajat, et võrdsustada Vene saatkonna suurus Eesti saatkonna koosseisuga Moskvas.

Liimets ütles ERR-ile, et diplomaatiliste suhete vähendamine Venemaaga algas juba eelmise valitsuse ajal, kui tema välisminister oli.

"Juba alates suure sõja algusest oli Eesti jaoks selge, et Venemaaga diplomaatilisi suhteid ja kahe riigi vahelisi suhteid edendada pole võimalik ja oli soov vastavalt diplomaatilist esindatust vähendada. Ja mäletatavasti astus Eesti esimese sammu kevadel, kui saatis välja need diplomaadid, kes meie hinnangul ei tegelenud diplomaatiliste suhetega, vaid pigem Eesti julgeoleku õõnestamisega. Seejärel me sulgesime ka kaks peakonsulaati Eestis, mille kaudu me samuti vähendasime Venemaa diplomaatilist esindatust Eestis," rääkis endine välisminister.

"On päris selge, et kui Venemaa peab naaberriigi vastu suurt sõda, ei ole võimalik selliseid tavapäraseid diplomaatilisi ja kultuurisuhteid edendada ehk teha neid tegevusi, milleks tegelikult sellist suurt diplomaatilist võrku ühel riigil teises riigis on. Ja seetõttu, tõepoolest, on neid samme juba kevadel eelmise valitsuse poolt astutud," lisas ta.

Liimetsa kinnitusel ei jõudnud eelmine valitsus samas pariteetsuse põhimõtte kehtestamist otsustada, kuigi soov seda teha oli.

Liimets ütles, et kui Venemaa otsustab teha Eesti pariteetsuse nõudele vastusamme, siis tuleb pidada kõnelusi uue lahenduse leidmiseks.

"Diplomaatias üldjuhul on tavaks, et tehakse vastusamme, kuid kui on ettepanek, et meie diplomaatilised esindused oleksid pariteetsetel alustel, siis loomulikult see tähendakski seda, et meil on võrdne arv diplomaate vastastikku teineteise riikides. Kui siin teha veel mingit ebaproportsionaalset vastusammu, siis enam ei ole olukord pariteetne ehk sellises olukorras tuleb jätkata diplomaatilisi kõnelusi, et leitakse riikide vahel diplomaatilise esinduse suhtes uus tasakaal," selgitas ta.

Venemaa soovib Liimetsa sõnul jätta Eestisse kindlasti enda jaoks kõige kasulikumad inimesed. Samas võib Venemaa ka oma suursaadiku koju kutsuda.

"Venemaa kindlasti soovib jätta need inimesed, kes on tema jaoks kõige professionaalsemad Eesti riigis ja kõige kasulikumad. Kui Venemaa tahab anda tugeva signaali, siis loomulikult on tal võimalik koju kutsuda ka suursaadik. Ja sellest juba järgnevad loomulikult uued arengud, uued stsenaariumid. Kui nii jõulist sammu Venemaa ei astu, siis on sealt võimalik valida teised diplomaadid, kelle funktsioonid ei ole Venemaa jaoks praegu kõige kasulikumad," rääkis Liimets.

"Sellistes olukordades kindlasti me ei räägi sõbralikest suhetest ehk on selge, et tahetakse olukord teha võimalikult ebamugavaks teise riigi jaoks ja siin võib eeldada, et vaadatakse, millised on Eesti diplomaatide funktsioonid ja karjäär, kogemused ja oskused ning sealt hulgast tehakse oma valik. Aga see on absoluutselt Venemaa enda otsus, kuidas ta selle vastusammu astub."