Valitsus on Eleringi ja Alexela vaidluste koha pealt nõutu
Peaminister Kaja Kallasel (RE) ja majandus- ja taristuminister Riina Sikkutil (SDE) puudub arusaam, kuidas lahendada riigile kuuluva Eleringi ja erafirma Alexela vahelised teravad erimeelsused.
Ettevõtete koostööst sõltub Eesti gaasi vastuvõtuvõimekuse väljaarendamine. Viimased arengud viitavad aga, et ees võib seista raske ja mahukas kohtutee, mille Eleringi poolt peaks tõenäoliselt osaliselt kinni maksma Eesti maksumaksja.
"Elering kuulub riigile ja Elering suhtleb tihedalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. See ei ole vaidlus, mis oli Eesti Energia ja Eleringi vahel, kus valitsus sai selgelt öelda mõlemale äriühingule, mis kuulusid riigile, et lõpetage ära. Siin on tegemist erasektori ja riigi vahelise vaidlusega, mida tuleb vastavalt pidada, kui erasektor seda tahab edasi ajada," ütles Kallas ERR-ile.
ERR küsis Kallaselt, mida on riik teinud, et maksumaksja raha asjatu vaidluse ülevalhoidmisest säästa.
"Kõigepealt, mida riik on teinud selleks, et maksumaksja raha säästa, on see, et meil on LNG laev, mille 400 miljoniga ostis Soome ja millele meil on ligipääs ja see 400 miljonit ei läinud Eesti maksumaksja taskust. Teiseks, me oleme teinud ju investeeringuid selleks, et ehitada seda gaasitaristut välja. Riik on omaltpoolt neid lubadusi pidanud, mis erasektorile on antud, aga tõepoolest, esitatakse järjest uusi nõudmisi ja eks need vaidlused käivad," vastas Kallas.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut avaldas oma mõistmatust, miks ERR üldse selle teema üle huvi tunneb.
"Ma ei tea, miks see nii teravalt meediasse jõuab. Meie arutame ostu-müügilepingu sõlmimist. Ühiskonna ootus on, et asjad saaks selgeks, valitsusel on kogu aeg olnud ainult ostu-müügilepingu sõlmimise plaan," sõnas Sikkut.
Sikkut märkis, et kuna tegemist ei ole poliitilise vaidlusega, siis riik ei sekku. "See on lepinguvaidlus. Valitsuse poolt on antud ülesanne varude keskusele, et kui Alexela ja Infortar soovivad müüa, siis kai osta. Kõik see muu segadus seal ümber on kahetsusväärne, et peame sellega tegelema," lausus Sikkut.
"Me peaks looma selgust. See, mis on kümme kuud toimunud, paneb inimesi muretsema. Gaasi varustuskindlus on tagatud, kai ja toruühendus kiirkorras valmis ehitatud, et meil oleks LNG vastuvõtuvõimekus. Kõigi asjadega, mis tehakse esimest korda, võivad osapooltel olla eri ootused, aga need tuleks omavahel lahendada, mitte meedias," lisas Sikkut.
Sikkut märkis, et Eleringi ja Alexela vaidlus ei mõjuta riigi jaoks midagi. "Tähtis on, et inimestele oleks järgmisel kuul gaas kättesaadav," ütles ta.
Alexela ja Infortar ehitasid eelmisel aastal Paldiskisse veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuks sobiva kai, mille toruühenduse poole rajas Elering. Esialgu Eestisse oodatud soomlaste LNG-laev Exemplar suundus siiski põhjanaabrite juurde, kuid Alexela ja Infortar leidsid rentimiseks teise ujuvterminali, millest plaanisid juba detsembris hakata gaasi torudesse laskma.
Ettevõtted esitasid Eleringile 11. novembril liitumistaotluse ja laeva tehnilised parameetrid, kuid siis tuli ilmsiks, et Elering ei olnud enda rajatud toruühendusele lisanud gaasi laevalt torudesse suunavat "käppa", sest ei pidanud seda enda ülesandeks. Alexela leidis aga, et "käpp" kuulub ülejäänud toruühenduse juurde ja selle olemasolu eest vastutab Elering.
Alanud aasta esimesel nädalal esitasid Infortar ja Alexela Eleringile nõude tasuda kaile paigaldatud gaasitaristu eest igas kuus enam kui pool miljonit eurot renti, kuna see asub nende maal. Elering nimetas nõuet alusetuks ja teatas, et taotleb Pakrineeme Sadama maale paigaldatud torustiku suhtes sundvalduse seadmist.
Pakrineeme Sadama õiguslik esindaja Jaanus Mody ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et riigifirma tegevus on piinlik ja rendi maksmine võiks olla vähim, mida Elering teeb. Kokkuleppele mittejõudmise puhul tuleb ettevõttel Mody sõnul kohtutee ette võtta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Karin Koppel, Veronika Uibo