"Eesti varustuskindlus kuidagi selle plahvatusega seonduvalt ohtu sattunud ei ole. Kui tulekahju on kustunud, siis teises torus gaasivoog taastatakse ja ka selle ühe toruga on gaasivoog suurel määral piisav selleks, et turu vajadust rahuldada," ütles Veskimägi ERR-ile.

Tema sõnul on juhtunu mõju kogu regiooni gaasituru toimimisele tõenäoliselt piiratud. "Kuna Leedu süsteemihaldur teeb ettevalmistusi paralleelse toru käivitamiseks, siis mõjutab vahejuhtum turgu praeguse teadmise järgi üksnes vähesel määral, kui sedagi," ütles Veskimägi.

Lisaks Leedu gaasiterminali kaudu imporditavale gaasile saab Eesti gaasitarbimise katmiseks kasutada Läti gaasihoidlas paiknevat gaasi.

"Kõigi nende erinevate allikate koosmõjus kindlasti mingit hirmu või muret, et Eesti gaasi varustuskindlus kuidagi satuks teadaolevalt õnnetuse tagajärjel ohtu, ei ole," rõhutas Veskimägi.

Praegu on Läti hoidlas gaasi 11 teravatt-tundi. See gaasikogus on Eleringi teatel võrdne ligikaudu kolmekordse Eesti praeguse aastase gaasitarbimise mahuga.

"Läti gaasihoidlas on täna umbes 11 teravatt-tundi gaasi. See on piisav nii Eesti, Läti kui ka Soome jaanuar-märts gaasitarbimise katmiseks ehk gaas on juba seal. Aga see on teisane aspekt. Esmane on see, et suure tõenäosusega üks toru ka neist kahest paralleeltorust on piisav gaasivoo tagamiseks, mida turg vajab Läti ja Leedu vahel, ja juba homme hakatakse teise toru taastamistöödega pihta. Ma olin kontaktis oma Leedu kolleegidega, kelle sõnul on kahjustada saanud väga lühike torulõik, nii et tõenäoliselt on suhteliselt kiiresti võimalik tuua ka see teine toru tagasi töösse," selgitas Veskimägi.

Samal ajal on Soomes käivitumas uus LNG terminal, mis võimaldab töösse rakendada täiesti uue gaasi tarnekanali.

Sikkut: õnnetus näitab erinevate ühenduste tähtsust

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütles samuti, et Leedu gaasitoru plahvatuse puhul pole praegu põhjust sabotaaži kahtlustada, kuigi täpse põhjuse selgitab välja uurimine.

Sikkut märkis, et Leedus juhtunu näitab erinevate ühenduste tähtsust. "See ühelt poolt näitab, kui tähtsad on ühendused riikide vahel. Kuna gaasimolekul ja elekter saavad riikide vahel liikuda, siis me ei saa sõltuda ainult ühest ühendusest ja see ühenduste tähtsus on midagi, mis meile varustuskindluse garanteerib," rääkis ta.

Sikkuti sõnul aitavad erinevad ühendused ka sel puhul, kui Leeduga sarnane õnnetus peaks juhtuma Lätit ja Eestit ühendava gaasitoruga.

"Eestis on kahes suunas ühendused olemas. Balticconnector Soome suunas, kus Inkoo terminal on tööle hakkamas, ja teine Läti suunas, kus Inčukalnsi hoidlast saab gaasi. Ja ka Paldiski terminal, mille puhul oleme rääkinud, mis on riigile strateegiline võimekus, et kui tõesti juhtub õnnetus ja me hindame, et remonttööd kestavad kaua või näiteks varustuskindluse taastamine või gaasi voolama panek Läti suunast võtab kaua aega, siis on võimalik seda lahendada ka Paldiski terminali kasutades," selgitas minister.