Kliimaministri määruse "Strateegilise gaasivaru varumakse määr" eelnõu seletuskirja kohaselt on hinnatõusu põhjuseks gaasitarbimise vähenemine, mistõttu strateegilise gaasivaru hoidmise kulu jaguneb väiksema tarbijate hulga ja tarbitud gaasikoguse peale.

"Hetkel kehtiva varumakse määra (0,4 eurot/MWh) arvutamisel lähtus Eesti Varude Keskus (EVK) 2023. aasta alguses selle hetke gaasitarbimise prognoosist, milleks oli 3,74 TWh. Reaalsuses jääb 2023. aasta gaasitarbimine suurusjärku 3,2 TWh, kuna gaasitarbimine on oodatust rohkem vähenenud," öeldakse seletuskirjas.

Gaasitarbimine on vähenenud energiasäästu ning alternatiivsete küttelahenduste nagu näiteks soojuspumpade kasutuselevõtu tõttu.

"Arvestades gaasitarbimise vähenemist, siis hetkel kehtiva varumakse määraga pole edaspidi võimalik katta hoiustamisega seotud kulusid," tõdes kliimaministeerium EVK hinnatõusu ettepanekut vahendades.

Uus hind kehtiks aprilli lõpuni

Uus varumakse määr kehtiks siiski ainult 1. jaanuarist kuni 30 aprillini, misjärel võib oodata selle edasist tõusu, kuna hetkel menetluses oleva maagaasiseaduse muudatusega arvatakse varumakse hulka ka haalamiskaiga seotud halduskulud, öeldakse eelnõu seletuskirjas.

Haalamiskai ja gaasitankerite vastuvõtuvõimekuse lõpuni ehitamise tulemusel tagatakse Eestile võimekus vastu võtta FSRU-sid kriisiolukordades või siis, kui turuosalistel peaks tekkima soov regiooni tuua täiendavat gaasi. Haalamiskai halduskulud jäävad aastas suurusjärku 700 000 eurot.

Maagaasiseaduse muutmise tulemusel hakataksegi edaspidi strateegilise gaasivaru koguse ning LNG terminali haalamiskai ja taristu haldamiseks vajaliku eeldatava kulu arvestamise perioodina varumakse määra hinda kehtestama perioodiks 1. mai kuni 30. aprill, kuna selline on gaasihoidla arvestusperiood.

"See tähendab, et käesolev varumakse kehtib kuni aprilli lõpuni ja märtsis selgub uus varumakse määr, mis võtab arvesse haalamiskai haldamise kulusid ning mis hakkab kõigi eelduste kohaselt kehtima 01. mail2024," seisab seletuskirjas.

Hinnatõusu mõju on alla ühe protsendi

Maksemäära tõusu põhjendavas eelnõu seletuskirjas toodud andmete kohaselt oli Eestis 2022. aastal 47 969 kodutarbijat ning nende gaasitarbimise maht oli 392,5 GWh. Mittekodutarbijaid, ehk äritarbijaid, oli kokku 14 225, kelle tarbimismaht oli 3514,94 GWh.

Seetõttu on muudatustel suurem rahaline mõju äritarbijatele, kelle puhul võib gaasi varumakse hinnatõus kaasa tuua teenuste ja toodete lõpphinna mõningase suurenemise, mis peaks mõjutama ka nende toodangu või teenuse lõpphinda.

"Tervikuna on mõju Eesti majandusele minimaalne," rõhutatakse seletuskirjas.

Samuti toob varumakse suurenemine kaasa kaudse kulude kasvu nendele kodutarbijatele, kes tarbivad kaugkütet või sooja vett, mis pärineb gaasil töötavatest katlamajadest.

Kuna kodutarbijatel moodustab varumakse olenevalt gaasi hinnast ligikaudu 0,5 protsenti lõplikust gaasiarvest, siis uus varumakse määr mõjutab seletuskirja kohaselt lõpptarbijat rahaliselt väga vähe.

Näiteks, keskmine kodutarbija, kes elab kortermajas, tarbib aastas 9 MWh gaasi hinnaga 100 eurot/MWh (aastas kokku 900€). Kuna hind 100 eurot/MWh sisaldab juba lõpptarbija hinnakomponente (gaas ise, võrgutasu, aktsiis), siis tähendaks varumakse tarbijale aastas täiendavat rahalist väljaminekut suurusjärgus neli eurot (9 MWh x 0,45 eurot = 4,05 eurot). Ehk et alates 1. jaanuarist kehtima hakkav uus varumakse moodustaks edaspidi tarbija lõplikust gaasiarvest umbes 0,5 protsenti.

Kliimaministeerium rõhutab, et tegemist on kriisiolukordades toimetulekuks mõeldud maksega. Kriisiolukorras on kõikidele gaasitarbijatele võrdselt tagatud strateegilisest gaasivarust gaasiga varustamine.

Varumakse kaasneb strateegilise gaasivaru loomisega

Strateegilise gaasivaru varumakse kehtestati seoses strateegilise maagaasivaru loomisega Lätis Inčukalnsi (Läti) maa-aluses gaasihoidlas. Valitsuse 2022. aasta aprillis EVK-le antud korraldusega tuli moodustada 1 TWh suurune maagaasivaru ning see on alates 2023. aasta märtsist ka Inčukalnsi hoidlas olemas.

Maagaasiseaduse kohaselt kaetakse strateegilise gaasivaru haldamise kulud gaasivaru maksest. Varumakse kehtestatakse sama seaduse alusel varu haldaja ettepanekul valdkonna eest vastutava ministri, ehk kliimaministri, määrusega.
Varumakse tasumise kohustus tekib tarbijatel gaasi tarbimisel ning selle maksab EVK-le võrguettevõtja, kes kogub varumakset tarbijatelt.

Varumakse määr väljendatuna eurodes megavatt-tunni müüdud gaasi kohta kehtestatakse üks kuu enne selle kehtima hakkamist. Varumakse määra kehtestamise aluseks on strateegilise gaasivaru koguse haldamiseks vajalik eeldatav kulu jagatuna tarbitava gaasi eeldatava kogusega.

Gaasivaru haldamise kulu moodustub strateegilise gaasivaru hoidmisega seotud kuludest, gaasivaru kindlustamise kuludest, gaasivaru koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimise kuludest, gaasivaru haldaja tegevuskuludest, gaasivaru haldaja finantskuludest ning muudest seadusest tulenevate strateegilise gaasivaru hoidmise kohustuse täitmisega seotud kuludest, välja arvatud strateegilise gaasivaru soetamine.

Suurim varumaksest katmist vajav kululiik on varu hoiustamisega seotud kulu. Inčukalnsi gaasihoidla operaatori Conexus Baltic Grid kehtestatud hinnakirja järgi tuleb maksta hoidlas paikneva gaasi üleviimisel ühest hoiuperioodist teise (01.05.2023 kuni 30.04.2024) tasu 1,3581 eurot/MWh.