Venemaa rünnakus Dniprole hukkus vähemalt 30 inimest
Venemaa korraldas nädalavahetusel Ukrainale kaks suurt raketirünnakut. Kõige enam laastas rünnak Dnipro linna lõunaosas asuvat kortermaja, kus kohalike võimude andmetel hukkus vähemalt 30 inimest. Päästetöötajad jätkavad sündmuskohal rusude koristamist.
Oluline pühapäeval 15. jaanuaril kell 22.25:
- NATO peasekretäri sõnul saab Ukraina lääneriikidelt peagi raskerelvastust juurde;
- Ukraina sõnul tühistas Venemaa viimasel hetkel vangide vahetuse;
- Soledari linna saatuse kohta annavad osapooled vastukäivaid väiteid.
Vene väed jätkasid Hersoni pommitamist
Vene väed jätkasid pühapäeval Hersoni linna elamupiirkondade pommitamist, teatasid kohalikud võimud.
Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõtš teatas sotsiaalmeedias, et Hersonis jäid rünnaku alla muu hulgas kohaliku Punase Risti esinduse hoone, puuetega laste rehabilitatsioonikeskus ja üliõpilaste ühiselamu ümbrus.
Tema sõnul puhkes Punase Risti hoones pommitamise tõttu tulekahju. Laste rehabilitatsioonikeskusel lendasid Januševõtši sõnul rünnaku tõttu uksed ja aknad eest.
"Vene mürsud kukkusid tudengite ühiselamu lähedale. Venelased pommitasid ka era- ja kortermaju," lisas ta.
Tema sõnul sai Hersoni linnas rünnakutes vigastada vähemalt seitse inimest, neist üks raskelt.
Ukraina väed vabastasid Hersoni linna Vene vägede okupatsiooni alt mulllu novembris.
Dnipro tornmaja hukkunute arv tõusis 30 inimeseni
Dnipro tornmaja vastu suunatud Venemaa raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 30 inimeseni, ütles Dnipropetrovski oblasti juhi nõunik Natalja Babatšenko Ukraina meediale.
Tema sõnul päästetööd endiselt käivad ning rusude all võib olla veel 30 kuni 40 inimest.
Babatšenko sõnul viigi raketilöögi järel 75 inimest haiglasse, kellest 30 jäeti ravile. 12 vigasaanu seisund on tema sõnul raske.
President Volodõmõr Zelenski teatas varem, et rünnakus hävis 72 korterit ning enam kui 230 korterit said kahjustada.
Selle kohta, kas Dnipro kortermaja rünnak oli tahtlik, räägivad erinevad allikad erinevat juttu, ütles Eesti Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ETV saates "Ukraina stuudio". "On öeldud ka seda, et rakett, mis korrusmaja tabas, lasti alla tegelikkuses ja see kukkus, aktiveerus selle maja trepikojas. See on näiteks üks versioonidest. Eks seda lähipäevad näitavad, mis seal täpselt juhtus. Ilmselt see korrusmaja ikkagi ise sihtmärgiks ei olnud, aga arvestades, et kasutatakse tänasel päeval juba üle 40 aasta vanust laskemoona, siis täpsust sellel väga ei ole," rääkis Ühtegi.
Vene kaitseministeerium: raketirünnakud täitsid eesmärki
Vene kaitseministeerium ütles pühapäeval sotsiaalmeedias, et hiljutisimad raketirünnakud üle kogu Ukraina täitsid oma eesmärki. "Kõik määratud sihtmärgid tabati. Rünnaku eesmärk on täidetud."
Ministeerium ütles teates, et raketid tulistati "Ukraina sõjalise juhtimise ja kontrollisüsteemi ning sellega seotud energiarajatiste pihta". Ministeerium ei maininud Dnipros juhtunut.
Hersoni oblasti kuberneri Jaroslav Januševõtši teatel ründasid Vene väed pühapäeval Hersoni linnas elamurajooni ja esialgsetel andmetel sai seal seitse inimest vigastada.
Stoltenberg: Ukraina saab läänelt peagi raskerelvastust juurde
Ukraina saab peagi lääneriikidelt raskerelvastust juurde, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg pühapäeval Saksa ajalehele Handelsblatt.
"Hiljutised raske sõjavarustuse lubadused on olulised – ja ma ootan lähitulevikus seda juurde," ütles ta.
"Me oleme sõja otsustavas etapis. Seetõttu on tähtis, et me annaksime Ukrainale relv, mida ta võiduks vajab," sõnas Stoltenberg.
Algaval nädalal toimub Saksamaal Ramsteini õhuväebaasis Ukrainale relvade tarnimist koordineeriva grupi kohtumine.
Sel kuul on Prantsusmaa, Saksamaa ja USA lubanud Ukrainale anda vastavalt AMX-10 RC tanke, 40 Marder jalaväelahingumasinat ning 50 Bradley lahingumasinat. Suurbritannia kinnitas, et kavatseb anda Ukrainale väikese arvu Challenger 2 tanke.
Briti kaitseministeerium analüüsis Venemaa võimalikku ajateenistuse eapiiri tõstmist
Suurbritannia kaitseministeerium märkis pühapäeval, et Venemaa riigiduuma kaitsekomitee juht Andrei Kartapolov teatas sel nädalal, et Venemaa võib tõsta ajateenijate ülemist eapiiri 27 eluaastalt 30 eluaastale. Kartapolovi sõnul on sellise sammu eesmärk võimaldada Venemaa vägede suurendamist 30 protsenti.
Briti kaitseministeeriumi sõnul toetas Venemaa liider Vladimir Putin eelmisel aastal seda plaani ning Vene ametnikud püüavad selle kohta avalikku arvamust saada.
"On reaalne võimalus, et Venemaa liidrid loodavad, et ajateenijate eakriteeriumi muutmine suurendab Ukrainasse võitlema saatmiseks inimeste arvu ning tekitab samas elanikkonnas vähem muret kui uue osalise mobilisatsiooni väljakuulutamine," arutles Briti ministeerium.
Vene-Ukraina vangide vahetus jäi ära
Venemaa tühistas viimasel hetkel laupäeval plaanitud sõjavangide vahetuse, teatas Ukraina vangidega tegelev asutus. Sõjavangide kohtlemise koordinatsioonistaap kirjutas Telegramis: "Vene poolega oli täna kavas järjekordne vangide vahetusvoor. See aga jäi Vene poole initsiatiivil viimasel hetkel ära."
Reuters teatas ka, et Venemaa inimõiguste voliniku Tatjana Moskalkova büroo ei vastanud kohe kommentaaripalvele.
Venemaa ja Ukraina on korraldanud arvukalt vangide vahetusi – viimati 8. jaanuaril.
Soledari täpne staatus teadmata
Soledari saatuse osas püsib ebakindlus – Venemaa väidab end olevat soolakaevanduslinna vallutanud, kuid Kiiev eitab Venemaa võitu.
Mõlemad pooled on siiski tunnistanud lahingus Ida-Ukraina linna pärast suuri kaotusi.
Agence France-Presse teatas, et Ukraina sõjaline kuberner Donetski idapoolses piirkonnas rõhutas laupäeval, et "Soledari kontrollivad Ukraina võimud, meie sõjavägi kontrollib seda". "Lahingud jätkuvad linnas ja väljaspool seda", lisas ta.
Tema vastused olid suunatud Venemaa kaitseministeeriumi reedestele väidetele, et Venemaa oli eelmisel päeval Soledari vabastamise lõpule viinud.
Enne sõda umbes 10 000 elanikuga tööstuslinn on ägedate võitluste tõttu rusudeks muutunud.
Öösel jätkusid otsingud Dnipro kortermaja rusude alt
Ukraina võimud ütlesid laupäeval, et rünnaku sihtmärgiks oli Ukraina energiataristu, mis on jätk strateegiale jätta riik elektrienergiata ja piirata selle võitlusvõimet.
Teise rünnaku ajal pärastlõunal tabas üks rakett Dnipro üheksakorruselist kortermaja ja hävitas suure osa hoonest. Ukraina kõrge riigiametniku Kõrõlo Tõmošenko sõnul üritasid päästetöötajad rusudest ellujäänuid välja tuua. Ta postitas pildi kraanast, öeldes, et endiselt oma korterites olevad inimesed kasutasid päästetöötajate tähelepanu püüdmiseks telefone.
Tõmošenko lisas Telegramis, et tundis seda kvartalit hästi, sest ta sündis ja elas läheduses. "Me koristame terve öö rususid," ütles sündmuskohal viibinud Tõmošenko.
Rünnakus sai surma vähemalt 14 inimest, sealhulgas 15-aastane tüdruk, ja haavata 64 inimest, ütles Dnipropetrovski kuberner Valentõn Reznitšenko Telegramis. Ta lisas, et vigastatute hulgas oli seitse last, kellest noorim on kolmeaastane.
Tema sõnul on seni rusude alt välja tõstetud 38 inimest ja otsingud jätkuvad.
Laupäevahommikuses esimeses rünnakus hävis ka elumaja Kiievi oblastis Kopülivi külas, kuid inimohvrite kohta pole teateid.
Rünnaku ajal said löögi ka energiarajatised. Harkivis teatati pärast esimest rünnakut elektrikatkestustest. Ukraina energiaminister Herman Haluštšenko ütles, et mitmes linnas on võrgu stabiliseerimiseks sisse viidud hädaseiskamised ja et "järgmised päevad on keerulised".
Toimetaja: Mari Peegel, Merili Nael
Allikas: The Guardian, Reuters, CNN
