Jaanuari esimesel nädalal teatas Prantsusmaa oma soomustatud lahingumasinate, ka kergtankideks nimetatud AMX-10 RC saatmisest Ukrainasse.

"See saadab selge signaali kõigile meie partneritele, et ei ole olemas ratsionaalseid põhjuseid, miks Ukraina ei ole seni saanud lääne tanke," nentis Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Sellele järgnes kohe USA ja Saksamaa ühine teade oma samast klassist Bradley ja Marderi lahingumasinate saatmisest. Vaevalt said tänusõnad nende eest aga kõlada, kui järgnes meeldetuletus, et nüüd tuleks astuda järgmine samm ja seada lahinguvalmis ka võimsaimad tankid, et jõuvahekorrad rindel Ukraina kasuks kallutada.

"Mul ei ole kahtlusi, et Ukraina saab Saksamaa Leopardi tankid," ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

Erilise tähtsusega oleks just Saksa Leopardi tankide andmise otsus, sest neid on 13 Euroopa riigis kasutusel üle 2000 ehk oleks, mida anda. Et ükskõik milline riik saaks seda teha, on aga vaja Berliini jah-sõna. Edasi on kõik läinud korduvalt nähtud mustri järgi, kus riigid teatavad oma plaanidest Ukrainat toetada justkui sõnumitena Berliinile.

"Me anname Ukrainale kompanii jagu Leopardi tanke osana koalitsioonist," ütles Poola president Andrzej Duda.  Valmisolekust Leopard tanke saata teatas ka Soome. Suurbritannia andis teada oma Challengeri tankide saatmisest.

"See näitab, kui kõhklev ja aeglane on Saksamaa otsuse langetamine olnud. Mujal maailmas on tekkinud tunne, et üksnes surve aitab Saksamaa suhtumist muuta," nentis USA välissuhete nõukogu analüütik Liana Fix.

Fixi sõnul on Berliinil selles sõjas puudunud igasugune ambitsioon liidrirolli asuda. Kõige kõhklevam on olnud just valitsuspartei sotsiaaldemokraadid eesotsas liidukantsler Olaf Scholziga, jäädes enamasti maha ka teiste Saksa poliitjõudude ja oma valitsuspartnerite ootustest.

"Me langetame põhjalikult läbi kaalutud vastutustundlikke otsuseid ja kõik saavad kindlad olla, et meid ei juhi avalikud üleskutsed, vaid see, mis on õige ja hea Ukraina ja Euroopa rahu heaks. Ja seda me teeme," lausus Scholz.

Fixi hinnangul tahab Scholz olla kujutatud kui inimene, kes langetab ise oma otsuseid ja ei lase end juhtida rahvusvahelistest ootustest või siseriiklikest ootustest.

"Ta tahab olla nähtud eriti oma parteis otsustava, aga samas ettevaatlikuna, kes ei kiirusta selliste otsustega. Idee aeglasest lähenemisest tähendab kantsleri arvates nende teemade ratsionaalset käsitlemist, mõistlikku ja ettevaatlikku lähenemist ning tugevust, mitte nõrkust. Samas teised peavad seda üldiselt nõrkuseks, nii et isegi kui Saksamaa tegutseb, siis see kipub ikka jääma hiljaks ja väheseks, nii et ta ei saa isegi kiita selle eest, mille ta lõpuks heaks kiidab," rääkis Fix.

"Juhtivad poliitikud on andnud viimastel kuudel mitmeid põhjendusi oma kõhklustele. Eskaleerumine on üks neist ja seda tuleb muidugi võtta tõsiselt, aga samuti tuleb arvesse võtta, et Vladimir Putin on viimastel kuudel juba niikuinii sõda Ukraina vastu eskaleerinud ja lääne relvatarned ei ole sellega minu arvates sammu pidanud," lausus Euroopa välissuhete nõukogu analüütik Rafael Loss.

"Teiseks, Saksamaa enda ajalugu ja asjaolu, et Saksamaal toodetud Leopard 2 tankid lähevad rindel vastu Venemaa tankidele, Venemaa okupatsioonivägedele Ukrainas. Aga ma arvan, et ajaloolised paralleelid ja moraalsed kaalutlused ei ole teemaks. Saksamaa seisab demokraatliku ühiskonna poolel, kes seisab vastu imperiaalsele agressioonile," lisas ta.

Analüütikud usuvad, et Scholzi nein muutub vaatamata kõigele ka tankide küsimuses varem või hiljem jaa-ks.

"Sõja jooksul on Saksamaa igal sammul kõhelnud, vahel põhjusega, aga kindlasti on teised riigid olnud kiiremad Ukrainat toetama. Ma arvan, et taastada kaotatud usaldust, peab Saksamaa initsiatiivi näitama," ütles Loss.

Esimene võimalus tankid teele saata on järjekordsel liitlaste Ramsteini kohtumisel sel nädalal.