"Peale põhjalikke arutelusid koalitsiooninõukogus otsustati, et neljapäeval läheb metsanduse arengukava valitsuse päevakorda ja sealt edasi saab valitsus esitada selle riigikokku," ütles Kallas ERR-ile. Ta lisas, et täiendusi metsanduse arengukavas ei tehtud. "Sellisel kujul, nagu ta oli ka varasemalt juba esitatud, peaks ta olema neljapäeval valitsuses," sõnas minister.

Kallase sõnul peab raiemaht igal juhul tagama kliimaeesmärkide täitmise - see tähendab, et aastane raiemaht peaks jääma üheksa miljoni tihu juurde, mis on vähem kui on seni Eestis metsa raiutud. "Mis iganes raiemaht saab olema tulevikus, peab ta tagama ökosüsteemi säilimise, elurikkuse ja kliimaeesmärkide täitmise. Ökosüsteemi säilimise tagamist tuleb pidevalt monitoorida ja selle põhjal siis saab teha vajalikke otsuseid. Arengukava lisana tuli kaasa, et raiemaht peaks olema ühtlases mahus ja vahemikus üheksa kuni 11, aga tänased uuringud ütlevad, et selleks, et tagada elurikkus, ökosüsteemi säilimine ja kliimaeesmärgid, on raiemaht pigem üheksa miljoni tihu juures," rääkis Kallas.

Seda, milliseks raiemaht tegelikult kujuneb, otsustab valitsus. Praegune aastane raiemaht on Eestis 10–12 miljonit tihumeetrit.

Kui varasemas metsanduse arengukava projekt sisaldas konkreetse mõõdikuna, et majandusmetsa pindala üldmetsa pindalast ei tohi langeda, siis arengukava lõppversioonis seda mõõdikut pole. "See mõõdik oleks teinud ükskõik milliste otsuste tegemise, ka näiteks täiendavate kaitsealade või täiendavate metsamassiivide kaitse alla võtmise, väga keeruliseks. Kui on vaja kaitsta, siis me kaitseme, ja kui ei ole vaja kaitsta, siis loomulikult niisama kusagil ei kaitsta. Nii selge ja tugev punane joon paneks teatud protsessid sisuliselt seisma ja me ei saaks teha täiendavaid samme, kui selleks peaks vajadus olema," selgitas minister.

Kallas nentis, et ühtlase metsakasutamise idee on sisuliselt jõus, aga see tähendab ka ühtlaselt raiemahu langetamist. "Peamine eesmärk, mida ma just nimetasin, ütleb üheselt ja selgelt ära, et tuleb tagada ökosüsteemi elurikkus ja kliimaeesmärgid. Ja kui selleks on vaja raiuda üheksa ja pool miljonit või üheksa miljonit tihu või alla selle, siis nii tuleb teha," rõhutas Kallas.

Metsaseiret teostaks ennekõike keskkonnaministeerium. "Analüüsi ja seiret tuleb tulevikus teha võib-olla mõnevõrra rohkem ja me teame, et tegelikult Euroopas soovitakse metsaseireid ja metsaandmete analüüsi viia ühtsematele alustele. Selle ümber on olnud väga palju küsimusi, väga palju poleemikat, seega proovime liikuda selles suunas, et ei oleks vähemalt statistika ja andmete osas nii palju erinevaid arvamusi ja mõistmisi," märkis Kallas.

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et arengukava koostamine on olnud väga keeruline ja raske protsess. "See on nõudnud argumenteerimist ja soovi kokkulepet saavutada väga paljude osapooltega. See kaasamine on olnud ülimalt laiaulatuslik ja seal tuli välja ka see, et tegelikult inimeste lähteandmed on erinevad," lausus Kallas.

Kaja Kallas märkis, et raiemahtude küsimuses on vaja veel otsused teha.