Metsasektori ametiühing ja tööandjad hoiatavad raiemahu vähendamise eest

{{1674109440000 | amCalendar}}
Metsatööd
Metsatööd Autor/allikas: RMK

Metsanduse arengukava eelnõu, mis näeb ette raiemahu vähendamist, on lühinägelik ning jätab arvestamata sotsiaalmajandusliku mõõtme, leiavad Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) neljapäeval tehtud ühispöördumises. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) esindaja hinnangul võiks riigikogu neljapäeval valitsuses heakskiidu saanud arengukava vastu võtta praegusel kujul, kuid hakkama edaspidi selle täitmiseks konkreetsemaid otsuseid tegema.

Metsanduse arengukava eelnõu kaotab maapiirkondadest töökohad ja jätab tulevastele põlvkondadele raisus metsad. Kokkuvõttes mõjuks selline metsanduse käekäik laastavalt nii Eesti metsadele kui maapiirkondade elanike toimetulekule, väidavad metsatöötajate ametiühing ja metsatöösturid.

Nende ühispöördumises valitsusele öeldakse, et arengukava ei arvesta Eesti inimeste töökohtadega, metsade tuleviku ega pikaajaliste kliimaeesmärkidega.

"Arengukavas ei ole arvestatud sektoris töötavate inimestega - Eesti metsa- ja puidutööstus annab otse ja kaudselt tööd 58 000 inimesele, mis moodustab 12,6 protsenti tööhõivest. Seejuures on sektor eriti oluline tööandja just maapiirkondades," ütles metsatöötajate ametiühingu juhatuse liige Rein Rosenberg pressiteate vahendusel.

"Arvestades Euroopa suurimat inflatsiooni ning majanduse keerulist olukorda, on kindel töökoht maainimesele olulisem kui kunagi varem. Loodusturismi või korilusega seda ei asenda - ilma tööta oleks suur osa väljaõppinud eksperte sunnitud minema tööle välismaale ning saame uue "kalevipoegade" põlvkonna. Kuidas see läheb kokku praeguse valitsuse regionaalpoliitikaga?" küsis ta.

EMPL-i tegevjuhi Henrik Välja sõnul on keskkonnaminister teinud arengukava stsenaariumitest raiemahu mahtude valikut tehes populistliku otsuse.

"Arengukava koostamisse kaasatud metsateadlased leidsid, et kõige parem variant metsade tervisele on stabiilne raiemaht 13 miljonit tihumeetrit aastas - nii jätame ka järeltulevatele põlvedele hästi majandatud, eri vanuses ja koosseisus terved metsad. See aitaks meil täita ka pikaajalised kliimaeesmärgid ning tagaks tööstusele piisava ja stabiilse tooraine, et teha investeeringuid kodumaise puidu senisest veelgi suuremaks väärindamiseks," ütles Välja.

"Praegusel otsusel, kus raiemahud on 9-11 miljonit tihumeetrit aastas ja meedias on keskkonnaminister ka välja öelnud, et tegelikult peab ta silmas selle alumist piiri, on suured sotsiaalmajanduslikud mõjud. Paraku ei ole eelnõus neid analüüsitud ega ka välja pakutud lahendusi, kuidas hoida maal töökohti ning kuidas tagada ühe edukama kodumaise tööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime. Rääkimata sellest, kust tuleb kallite valimislubaduste täitmiseks riigieelarvesse raha, kui tööstus enam senises mahus makse maksta ei suuda," lisas Välja pressiteates.

"Kui me täna lõikame arengukavas järgmisteks aastateks raiemahud maha, siis see nullib sektori jaoks ära tuleviku arendused. Ja lõpuks oleme Eestis olukorras, kus puidust tooted on nii eksklusiivsed, et tavainimesed neid enam osta ei jõua," lisas Rosenberg.

Metsandussektori ametiühing ja tööstuse esindusorganisatsioon leiavad, et arengukava eelnõu ei arvesta muutunud olukorraga maailmas pärast Venemaa algatatud sõda Ukrainas. Eesti vajadus saada iseseisvalt hakkama ning vähendada sõltuvust teistest riikidest on saanud varasemast palju tähtsamaks ning on julgeoleku üks olulisi aspekte. Eelnõu ja selles välja toodud raiemahtude soovituslik maht 9-11 milj tihumeetrit aastas sunnivad sektori tööstusettevõtteid importima toorainet põhjamaadest, mis mõjub negatiivselt ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja paneb Eesti ühe edukama tööstuse sõltuma teistest riikidest, seisab pöördumises.

Veelgi kriitilisem on aga küsimus energiajulgeolekus - Vene gaasi on Eesti kodude ja ettevõtete kaugküttes suures osas asendanud Eesti puit. Kuid juba praegu on konkurents puidu järele tööstuse ja energeetikasektori vahel nõnda terav, et tõi kaasa Ida-Virumaal 150 inimesele tööd andnud Repo Vabrikute pankroti. Liiga väikese raiemahuga kaasneb just energeetikasse sobiva puidumaterjali vähesus ning energeetikas hakatakse kasutama kvaliteetset puitu, milles saaks toota näiteks maju, uksi, aknaid või mööblit. Alternatiiv on kasutada energiatootmises veelgi enam põlevkivi, mis on aga keskkonnaeesmärke silmas pidades lühinägelik, märgivad pöördumise koostajad.

"Leiame, et riik ei peaks lühiajaliselt populaarsust toovate otsustega niigi keerulisel ajal (Euroopa suurim inflatsioon, energiakriis, välisinvesteeringuid peletav julgeolekuolukorra muutus) oma ettevõtjate ja inimeste elu veelgi raskemaks tegema," seisab ametiühingu ja tööstusliidu kirjas valitsusele.

Pöördumises öeldakse, et rahvusvahelise analüüsiettevõtte Ernst&Young 2021. aasta andmetel põhineva analüüsi kohaselt tegutseb Eesti metsa- ja puidusektoris ligikaudu 3900 ettevõtet, millest ligi poole moodustavad metsamajandamisega seotud ettevõtted. Sektor annab tööd 29 183 inimesele. Kaudselt ja kaasnevat mõju arvesse võttes panustab sektor 58 209 töökoha loomisse, mis moodustab 12,6 protsenti Eesti tööhõivest. Sealjuures on sektoril oluline roll töökohtade loomisel väljaspool peamisi tõmbekeskusi. Kesk-Eestis moodustab metsa- ja puidutööstus 11,6 protsenti ja Lõuna-Eestis koguni 16 protsenti tööhõivest.

Metsa- ja puidusektori panusel loodi 2021. aastal 787 miljoni euro väärtuses maksutulu, mis moodustas 8,8 protsenti kogu Eesti loodavast maksutulust. Metsa- ja puidusektor lõi aastal 2021 lisandväärtust 2,8 miljardit eurot, mis on 14,7 protsenti kogu Eestis loodud lisandväärtusest. Ühe miljoni tihumeetri puidu töötlemisel luuakse analüüsi kohaselt 264,7 mln eurot lisandväärtust.

ELF kaldub arengukava vastuvõtmis toetama

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsaprogrammi juht Siim Kuresoo jäi Vikerraadio saates "Uudis +" antud intervjuus Arp Müllerile oma seisukoha väljendamisel ebamäärasemaks, andes siiski mõista, et ELF-i hinnangul võiks riigikogu arengukava vastu võtta praegusel kujul, kuigi sellel on palju puuduseid. Tähtis on siiski arengukavas nimetatud eesmärkide sisuline ellu viimine, märkis Kuresoo.

"Võib öelda, et seal on nii mõndagi sellist, mille üle rõõmu tunda, sest eesmärkide tasandil sõnastab see asju, mis on positiivsed ja head signaalid Eesti metsandusele. Aga instrumentaalsel tasandil see väga suurt muutust ei näi toovat," rääkis Kuresoo.

ELF-i esindaja hinnangul pole metsanduse arengukava juures võimalik huvigruppide vaheline kompromiss, sest lõhed nende vaadete vahel on selleks liiga sügavad.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: