Hiljutisest uuringust selgus, et need mehed, kes on käinud kaitseväes ja kordusõppustel, usuvad Eesti kaitsevõimesse rohkem kui need, kes ei ole käinud. Lisaks tuli uuringust välja, et naised usuvad Eesti kaitsevõimesse selgelt vähem kui mehed ning jätavad kaitseväes ja õppustel osalemise üldiselt meestele endale otsustada.

Kaitseväe peastaabi ülema Enno Mõtsi sõnul ei saa öelda, et naiste toetus meeste kordusõppustel käimisele on madal, aga see on passiivne. Neid hoiakuid on tema hinnangul võimalik muuta üldise teadvustamisega. Ta sõnas, et reservteenistus on kohustuslik ning lähedased peaksid innustama oma reservväelastest kaasasid riiki kaitsma minema.

Psühholoog Rita Rätsepa hinnangul tuleks ühiskonnas tõsta inimeste teadlikkust reservteenistuse ja õppekogunemiste kohta. "Ja kas või sellest, et reservväelane on see, kes võitleb lahinguväljal ja mis juhtub, kui ta läheb sinna, kui ei ole treeninud. Mida rohkem ta harjutab, seda enesekindlam ja suuremate kogemustega ta on. Raske õppustel, kerge lahingus," rääkis Rätsepp.

Kaitseliitlase Raivo Tamme hinnangul ei ole reservõppekogunemistel käijate hulga üle vaja nuriseda. "Me oleme saavutanud ikkagi peaaegu maksimumi. Kuhu see protsent peaks veel minema?" sõnas ta ja lisas, et inimesed liituvad Kaitseliiduga ning reservõppekogunemistele tulevad ka need, kes ei ole ammu neil osalenud.

Rätsepp leidis, et Ukrainas käiv sõda on Eestis inimeste teadlikkust kasvatanud. "Sellepärast ongi inimesed rohkem hakanud teadvustama, kui palju sõltub meist endist. Aastaid on öeldud, et me oleme nii väikesed, et me ei saa ise midagi teha. Nüüd me enam ei mõtle nii," lisas Rätsepp.

See, et naiste usk kaitsevõimesse on madalam kui meestel, võib Rätsepa hinnangul tulla sellest, et naised on alalhoidlikumad ja ei ole asjast piisavalt teadlikud. "Eks see tuleb kogemusega. Kes olid käinud õppustel, said juba kogemuse, et midagi hullu ei juhtu. Läbi selle saamegi teadlikumaks. Muud pole. Õhust see ei tule ju."

Kaitseministeerium on teinud aastaid kampaaniaid, et kaitseväkke rohkem naisi meelitada, kuid see pole suurt muutust toonud. Mõts märkis, et ühiskonnas on üldine arusaam, et kaitsevägi on rohkem meeste töö. Ta rõhutas, et tegelikult saab riigikaitsesse panustada erinevatel ametikohtadel. "Võib-olla siis peaks neid võimalusi tutvustama, et kaitseväes saab end teistmoodi teostada," sõnas ta.

Riigikaitse õpetaja Tõnis Assoni sõnul on vaja riigikaitset rohkem tutvustada. "See on süsteemne, järjekindel pidev protsess. Aga koolis kõikidele tüdrukutele ei räägita ju sellel teemal," tõdes ta.

Saatekülalised leidsid, et riigikaitse õpetus võiks Eestis koolides kohustuslik olla. Praegu õpetatakse seda valikainena 80 protsendis gümnaasiumites ja 70 protsendis kutseõppeasutustes.

Assoni sõnul on praegu kooli teha, kas nad tahavad riigikaitse tunde või mitte. "Kui juhtkond ei taha, siis selles koolis riigikaitse õpetust ei toimu," ütles ta ja lisas, et mõnel pool on probleem ka selles, et kuigi riigikaitse õpetajaid on piisavalt, ei ole neid osadesse piirkondadesse saada.

Tamme hinnangul ei saa eeldada, et iga Eesti kodu kasvatab oma lapsi patriootlikult, aga igast koolist võiks seda õpetust saada.

Rätsepp leidis, et just riigikaitse tunnist saaksid tüdrukud informatsiooni selle kohta, et kaitsevägi ei kujuta endast vaid relvaga jooksvaid mehi, vaid seal on ka muud teha.

Kaitsetahet aitab kasvatada eeskuju

Tõnis Assoni hinnangul aitab kaitsetahet kasvatada isiklik eeskuju ning selleni viivad väikesed sammud. "Kõik kogemused, mis on kaitseväelase vormiga hangitud, asjad, mis raamatuisse on pandud. Sa pead rääkima, et need asjad on sellised, mitte, et keegi kirjutas, kuidas peab olema," kirjeldas ta seda, mida riigikaitse tundides õpilastele räägib.

Asson märkis, et riigikaitseõpetusest ei saa teha ainult sõjalist õpetust, vaid sellega on seotud ka kodanikuõpetus. "Ainekavas on ette nähtud teemad, mida läbi võtta. Seal sees on natuke relvaõpet, riviõpet, aga ka kriisid, kuidas riigikaitse toimib. See on kombineeritud kodanikuõppe ja muuga," selgitas ta.

Assoni ja Mõtsi kinnitusel ei saa patriotismi peale suruda. "Kindlasti ei saa armastust peale käskida. Siin paratamatult elementaarne pedagoogika astub mängu ja tähtis on, mida rääkida, aga veel tähtsam on, kuidas rääkida," ütles Mõts.

Ka Rätsepp pidas tähtsaks isiklikku eeskuju. "See algab kodudest pihta, isiklik eeskuju ja väikesed sammud. Kuvand on noore jaoks inspireeriv. On näited, et kui keegi spordis teeb hea tulemuse, siis paljud lähevad trenni. Noor vajab kangelast ja iidolit. Me peame kuvandit tõstma," ütles Rätsepp.

"Mulle meeldib ka eeskujude asi ja isiklikul pinnal rääkimine. Ma olen käinud ka koolides õpilastele esinemas ja alati alustan vabadussõjast, vanaisast, kes sõdis vabadussõjas, ja ma näen, kuidas lapsed kuulavad. Ongi vaja eeskujusid igal pool. Ka kaitsetahte kasvatuses," rääkis Tamm.

Mõts usub, et kaitsetahe kindlasti kasvab. "Kaitsetahte arendusel on üks meetod kaudne lähenemine. Kas öelda otse, et sa pead kaitsma riiki, või rääkida, miks riik väärib kaitsmist. Põhiseadus loetleb meile vabadused ja õigused – neid on kaugelt üle 40. Siis on seal kirjas ka kohustused – kohustus anda haridus, kohustus hoolitseda oma vanemate eest, kohustus kaitsta loodust. Ja kõigi nende vabaduste ja õiguste nimel on veel üks kohustus – riigikaitse," rääkis ta.