Kuigi jaanuar on alles poole peal, näitab Tuhala nõiakaev juba kevade märke ja ajab üle ehk keeb.

Vaatepilt on igal aastal populaarne, meelitades kohale rohkelt huvilisi. Ka sel nädalal käis inimesi Tuhalas üksjagu.

Jaanuarikuised veetulvad pole siiski väga haruldased, ütles keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk.

"Viimati veel tegelikult kaks aastat tagasi, aastal 2020 oli talv suhteliselt napp – ainult viis päeva vist oli seda klimaatilist talve – ja talv läbi jõgedes vesi voolas vabalt, veetasemed olid väga kõrged. Siis 2014-2015 järjestikused aastad, kus ka jaanuaris olid esimesed tulvad juba ära. Ja 2005 kindlasti, kui Pärnu inimesed mäletavad seda merelt tulnud tormi, siis ka sisemaal oli selline suurvee aeg," rääkis Põldnurk.

Praegune vaatemäng ei ole aga veel kevadine suurvesi. "Sel aastal juhtus nüüd tõesti see, et lund oli päris korralikult ja tulid plusskraadid ja vihm ja see aitas eriti kiiresti lund sulatada ja seetõttu me praegu näemegi selle aasta esimest suurvett," selgitas Põldnurk.

Lisaks Tuhala nõiakaevule saab praegu käia ka Soomaal nii-öelda viiendat aastaaega imetlemas, samuti on üle kallaste Kasari jõgi.

Veetasemed on aga juba alanemas, nii et tulvad kestavad veel kuni nädala, siis võtavad miinuskraadid lahtise vee kinni. Tuhala nõiakaev jääb siis vagusi, Soomaal aga saab luhale tekkivale jääle uisutama minna, kuniks päris kevadveed kohale jõuavad.