Õiguskantsleri poole on pöördunud ettevõtjad, kes peavad oma tegevuse planeerimisel lähtuma arengukavadest või ise lugema Euroopa Liidu kliimaeesmärke ning sellest tuvastama, kas nad tohivad näiteks aastal 2030 kaevandamisega jätkata.

"Põhiseaduse järgi on asjad teisiti. Küsimuse, kas aastal 2030 põlevkivi veel kaevandatakse ja kui, siis milleks seda kasutada tohib, peab otsustama seadusega. Riigikogu peab vastu võtma konkreetsed selged normid. Näiteks põlevkivikaevandamise puhul asuvad need maapõueseaduses. Sinna tulebki kirja panna, kui tahetakse põlevkivi kaevandamine lõpetada või seda piirata, mis aastast ei ole kaevandamine enam lubatud," rääkis Madise.

Madise sõnul peab silmas pidama, et põhjalikud muutused võtavad aega ning kui riigikogu on põhimõttelise otsuse teinud, siis see jõustub alles mitme aasta pärast. "Nii et ettevõtjad saavad plaani pidada, linnad ja vallad saavad välja mõelda, mida teha inimestega, kes ei saa enam kaevanduses jätkata. Et meie nutikad ettevõtjad saaksid välja mõelda, millist tööd neile inimestele pakkuda ja milliseid uusi väärtusi luua," rääkis ta.

Lootus, et kõik ettevõtjad ja inimesed oskavad ise Euroopa Liidu eesmärkide alusel otsustada, mida ette võtta oma korteri, maja või autoga, nii ei luba põhiseadus läheneda, rääkis Madise. "Põhiseadus kaitseb meid selle eest, et kohe järgmisel aastal peab sul uus auto olema või ülejärgmiseks aastaks maja renoveeritud."

Küsimustes, mis puudutavad näiteks põlevkivi kaevandamist, on viimane hetk vastavad seadused vastu võtta. Sektori kohanemisaeg on väga pikk ning samuti peab selle juures tagama energia varustuskindluse.

"Selle tõttu tõesti kardan, et on nii, et rohkem kui hädapärast aasta konkreetsete seadusenormide vastu võtmiseks Eestil ei ole," ütles Madise.

Konkreetseteks otsusteks pole olnud jaksu ega julgust

Eesti on võtnud endale kohustuse vähendada emissioone ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist. Madise sõnul pole aga olnud jaksu, julgust või piisavalt konkreetsust ära otsustada, mida tehakse Eestile võetud kohustuste täitmiseks.

"Elu muutub ja peabki muutuma, me peamegi kasutama loodust rohkem säästvaid uusi tehnoloogiaid. Hea on, kui antakse ette orientiirid, mille poole püüelda ja kuidas oma tegevus ümber korraldada. Lihtsalt mingil põhjusel on see teema jäänud arusaadavalt läbi rääkimata. Palju kasutakse üldisi ja lennukaid sõnu nagu ambitsioonitase, LULUCF, Fit for 55 või muud taolist, aga see ei ütle ühelegi ettevõtjale, ammugi mitte meist kellelegi, mida meie siis tegema peame ja miks," rääkis Madise.

Madise sõnul tuleb seetõttu võimalikult kiiresti välja töötada konkreetsed ja selged põhiseaduspärased õigusnormid, mis annavad piisavalt aega tegevuse ümberkorraldamiseks.

Arengukavades on palju üldsõnalist juttu, mida on raske seostada igapäevaeluga. "Metsaga, põlluga, autoga, autokütusega. Sellega, mis nõuetele vastab meie kodu jne. Mulle tundub, et siin tuleb see selgitustöö ja konkreetse seose loomise töö tuleb ära teha," rääkis Madise.

"On puudutatud ka palju ettevõtluse huve ja küllap on ka neid otsuseid, mida ongi poliitiliselt väga raske teha, sest huvid on vastandlikud. Ma arvan, et siin võib olla ka hirmu teha ebapopulaarseid otsuseid," rääkis Madise. "Kohati ka ametnikega vesteldes ja dokumente uurides jääb mulje, et loodetakse, et niisuguseid konkreetseid norme ei pea tegema, asjad lahenevad kuidagi iseenesest mingite arengukavade või EL-ist lähtuvate juttude alusel."

Ühest kliimaseadusest jääb väheks

Madise sõnul võib üheks lahenduseks olla erakondade valimisprogrammides välja käidud kliimaseadus, kuid erakonnad ei pruugi selle sõnastamisel täpselt teada, millest räägitakse.

"Kliimaseadus, nii nagu seda mõnes teises riigis võib näha, on tihtipeale pigem deklaratsioon, milles lihtsalt räägitakse, mis aastaks kliimaneutraalsus tuleb saavutada," rääkis Madise.

Madise tõi näiteks Saksamaa kliimakaitseseaduse. "Sealt võib näha, et tegelikult ei ole seal neid kohustusi, mis seovad kaevandusettevõtjaid, transpordiettevõtjaid, prügimägesid, tööstust. See seadus räägib eesmärkidest, aruandlusest ja tööjaotusest," kirjeldas ta.

"Eestis päris kindlasti on tarvis, et need konkreetsed lahendused, oleksid seaduses kirjas. Muudatuste paketti võib nimetada ka kliimaseaduseks, aga võib-olla tasub kaaluda, et need muudatused tehakse seadustesse, mis on täna olemas," rääkis Madise.