Keskkonnakaitsjad: Eesti vajab tugevat kliimaseadust
Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks tugevat ja selget kliimaseadust, järeldub Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostatud analüüsist, mille tellis Eestimaa Looduse Fond (ELF).
Püstitatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ning selget vastutust nende täitmise eest, märgitakse analüüsi "Eesti kliimaseaduse perspektiivikus" järeldustes. Selles tuuakse välja, et Eesti praegune kliimaalane õiguslik regulatsioon on hektiline ning ebapiisav riigi kliimaeesmärkide saavutamiseks.
"Eesti kliimaeesmärgid on kirjas mitmes erinevas dokumendis, mis on sageli ka omavahel vastuolus või sisult vananenud. Selge ei ole, kes vastutab kliimaeesmärkide täitmise eest ning puudub üldine kliimapoliitika juhtimisstruktuur. Sellises ebaselges olukorras on kliimaeesmärkide saavutamist Eestis õiguslikult äärmiselt keeruline tagada. Mitmete riikide kogemus, mida uurisime analüüsi koostades, annab alust järeldada, et sisukas kliimaseadus võimaldaks luua tervikliku pildi kliimapoliitikast ning lisaks kindlust ja selgust nii otsustajatele, kodanikele kui ka ettevõtjatele," ütles analüüsi üks autoreist, KÕK-i õigusekspert Kärt Vaarmari pressiteate vahendusel.
Analüüsi kohaselt peaks mõjusa kliimaseaduse keskmes olema selgelt määratletud kliimaeesmärgid. Lisaks rõhutab analüüs teaduspõhisuse, vastutuse ning ülesannete jaotamise tähtsust.
"Kliimakriisi leevendamiseks on hädavajalik tugev, ent samas paindlik seadusandlik raamistik. Tugev on kliimaseadus juhul, kui see tugineb teadusele, on nõudlik ehk sisaldab kliimaeesmärkide ambitsiooni vähendamise keeldu, kuid samas võimaldab piisavalt kiiresti ambitsiooni tõsta, kui selgub, et meie tegevus ei ole piisav Pariisi leppes püüdluseks võetud 1,5 kraadi piiridesse jäämiseks. Seadus peaks ütlema, kuidas jaotub riigiasutuste vastutus eesmärkide täitmise eest ning kuidas kaasatakse avalikkust kliimapoliitika kujundamisse," sõnas ELF-i kliimaekspert Piret Väinsalu.
ELF ja KÕK näevad analüüsi tulemusi ühe alusmaterjalina edasiste kliimaseaduse teemaliste aruteludele ja võimalike õigusloomeprotsessidele. Eestimaa Looduse Fond soovis KÕK-ilt analüüsi tellides vastus küsimusele, kas ja millisel kujul oleks Eesti kliimapoliitika reguleerimisel kasu kliimaseadusest.
Vajadusele kehtestada Eesti võetud kliimakaitsekohustuste elluviimine seadusandlikul tasemel juhtis sel nädalal tähelepanu ka õiguskantsler Ülle Madise.
Toimetaja: Mait Ots