"Eelmine valitsus on teinud otsuse pidada vajalikuks eraldada Elektrilevi Eesti Energiast, nüüd me kuulasime ära analüüsi, mis meil oli ka koalitsioonilepingus kokku lepitud. Seal on erinevad variandid, kuidas seda teha ja see jääb juba järgmise valitsuse otsustada, milline neist neljast variandist on see kõige mõistlikum viis," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

Annely Akkermann lisas, et Elektrilevi eraldamise peab valmistama ette Eesti Energia kontsern.

"Kui mul on rahandusministrina juriidiliselt võimalik see suunis anda, et ettevalmistada järgmisele valitsusele see pakett, uuele Eesti Energia juhile, kes 1. aprillil alustab, siis ma seda teen. Kui mul juriidiliselt seda võimalust ei ole, siis ma ei saa seda teha," sõnas Akkermann.

Isamaa esindaja valitsuskoalitsioonis, välisminister Urmas Reinsalu ütles, et praegusel valitsusel sellist juriidilist võimalust ei ole.

"Riigivara seadus ütleb üheselt välja, et selleks, et selliseid jagunemisi toime panna, on vaja valitsuse volitust. Siin on viidatus 2021. aasta valitsuskabineti otsustusele, et pidada vajalikuks seda jagunemist ja tellida sellekohane analüüs. See iseenesest ei ole juriidiline otsus riigivara seaduse tähenduses niisuguseid otsuseid langetada. Ja selles osas valitsevad erinevad seisukohad. Nii, et siit ei saa kuidagi interpreteerida seda, et tänane informatsiooni ära kuulamine oli mingi otsus," kommenteeris Reinsalu.

Reinsalu märkis, et tõenäoliselt tõlgendatakse ka valminud analüüsi erinevalt ja selle hindamine jääb järgmisele valitsusele.

Reinsalu rõhutas, et analüüs tõi ohuna välja nii püsikulude, sealhulgas võrgutasude tõusu ja tõi välja ka riskina, et varustuskindluse probleemidele reageerimise kiirus väheneb.

"Tõi välja ka selle, et Eesti Energial tekib väga tõsine probleem sellega, mis on seotud võlakohustuste refinantseerimisega," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul andis analüüs talle veendumust, et Elektrilevi eraldamist ei peaks ette võtma.

Kaja Kallas lisas, et võrgutasud võivad lühiajaliselt tõusta üks protsent, aga pikaajaliselt see alaneb.

Akkermann rääkis, et neljapäeval valitsuskabinetis tutvustatud KPMG ja finantsakadeemia analüüs tugines varasemale Grant Thornton Balticu analüüsile, mille tellis Akkermanni sõnul omaaegne rahandusminister Toomas Tõniste (Isamaa).

"Probleem, mida lahendatakse on see, et Elektrilevi käsutuses peaksid olema Eesti Energiast sõltumatud varad. Praegu on siis Elektrilevi, ehk jaotusvõrgu varad Eesti Energia suures kontsernis. Ja mida minnakse veel ühe põhieesmärgina tegema, on huvide konflikti riski kaotamine," lausus Akkermann.

"Ei ole ju kinnitust leidnud, et Eesti Energia oleks kuidagi manipuleerinud kuludega või kasutanud ära oma positsiooni, et neil on Eesti elektritarbijate kliendibaas või kasutanud ära seda positsiooni, et Elektrilevi on Eesti energiakontsernis ja võrku arendatakse siis vastavalt Eesti Energia teiste struktuuriüksuste plaanidele. Me ei saa öelda, et selliselt oleks huvide konflikt realiseerunud, aga see risk on õhus ja selle riski Elektrilevi eraldamine maja võtab," lisas rahandusminister.

Akkermann lisas veel, et valitsuse eesmärk peab olema turu läbipaistvus ja kõikide elektritootjate võrdne kohtlemine. Ta lisas veel, et Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast aitaks arendada ka Elektrilevi jaotusvõrku.

Esile toodud probleemidena tõi Akkermann esile, et eraldamisel tõuseks võrgutasud, aga ta lisas, et positiivse aspektina saab liituda rohkem mikrotootjaid ja rohkem inimesi saab soodsamalt elektrit.