"Ma olen juba väikesest saadik tahtnud meditsiini õppida ja kuna selline võimalus tuli Kuressaarde, siis ma ei mõelnudki ja ma teadsin, et ma pean selle nimel tegutsema," rääkis Tallinna tervishoiu kõrgkooli tudeng Sirli Tamm 2019. aasta septembris õppima asudes.

Kuni selle nädala neljapäevani oli ta töötanud juba ka mitu aastat Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonnas õpingute kõrvalt abiõena.

"Väga palju kogemusi, väga palju erinevaid situatsioone. Ma ütleks, et ma ei kahetse, et ma siia tulin. See on see, mida ma teha tahtsin ja ma tunnen, et see on minu jaoks ja ma ka jään siia," ütles värske lõpetaja.

Tamm oli ta üks 26 lõpetajast, kes sai 3,5 aastat pärast õppima asumist meditsiiniõe diplomi ja juba esmaspäeval läheb taas tööle Kuressaare haigla EMO-se – siis juba uue rinnasildiga, kus abiõe asemel on kirjas õde.

"Ma arvan, et see, et see õpe nüüd tuli meile kohapeale kätte, mängis väga suurt rolli. Ka minule isiklikult, sest mina ei tahtnud minna suurlinna elama ja see variant, et ma tahtsin seda õppima minna, oli mul juba varasemalt. Ma ootasin aasta ja elu mängis mulle selle võimaluse kätte," ütles Tamm.

Tallinna tervishoiu kõrgkooli ajaloos oli saarlaste õdede kursus vahepealse Saaremaa koroonapandeemia tõttu erakordne.

"Kui nad olid jõudnud mõne kuu õppida, siis tuli kohe pandeemia peale ja me pidime nad kohe andma praktikasse ja haiglale appi. Ja see oli ikka võimas, mida nad korda saatsid," sõnas Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Teine kursus õdesid on juba ka õppimas.

Aga kuidas lahendada haigla jaoks ikkagi ka kriitilist arstide puuduse probleemi?

"Kirurgiks (Kuressaare haiglas) õppida ei saa, küll aga äkki saaks rohkem residentuuri tsükleid Kuressaare haiglas teha, mis kaudselt ongi kirurgiks õppimine," ütles Kuressaare haigla juht Märt Kõlli.

Lõpetajate hulgas oli ka kolm meest, näiteks Anton Lii töötab juba kiirabis ja intensiivravis.