NATO liitlased tõid Eestisse tankid pärast Krimmi annekteerimist. Siin oleme näinud USA, Briti, Prantsuse, Saksa ja Taani tanke. Kuid Eesti valmistus tanke hankima juba 2010. aastal. Tollal loobuti.

Tankiasjandust õppis Saksamaal 1990-ndatel aastatel kapten reservis Erik Reinhold. Tema tõi paar parandamise näidet tanki Leopard 2 kohta.

"Päris mitmeid asju saaks sõlmede väljavahetamise teel teha hästi kiiresti ja vahetult lahinguvälja läheduses. Nii näiteks on võimalik loetud minutitega vahetada välja terve mootor;" rääkis ta.

Täna istub tankis kaadriväelane. Reinholdi ajal teenisid Saksa soomusväes ajateenijad.

"Seda on täiesti võimalik teha eeldusel, et sul on korralikud simulaatorid. Kui kujutame ette, et Leopard 2  võtab kütust 400–500 liitrit 100 kilomeetri läbimiseks, siis juhi väljakoolitamiseks sõidukilomeetreid teha liiga palju ei saa. Olen ka näinud, kuidas ööpäevaringses graafikus üksuste kaupa nendes simulaatorikastides käivad treenimas," lausus Reinhold.

Ainult simulaatorist ei piisa. Harjutusväljast ei pääse, ütles Reinhold. Ja tank vajab enda kõrvale soomusjalaväge, liikursuurtükke, õhutõrjet, pioneeritehnikat.

"Tank üksi lahinguväljal väga tegija ei ole, aga see tõstab olulisel määral kompleksset soomusmanöövrivõimet," lausus Reinhold.

Näiteks Norra plaanib osta tanke 1,8 miljardi euro eest.

"Norras on katsetused tehtud ja sõelale on jäänud Lõuna-Korea K-2 ja Leopard 2 A7. Ja teiseks Poola riik, kellel on sõlmitud leping 180 K-2 ostmiseks Lõuna-Korealt ja lisaks neil on raamleping veel 1000 masina peale kokku;" ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse õhu-, vee- ja lahingusõidukite kategooriajuht Karmo Saar.

Hoolduseks ja remondiks sõlmitakse leping tootjaga, tööd võivad saada ka kohalikud ettevõtted. Kaugel asuvad tootjad võivad suurte hangete puhul olla huvitatud oma keskuste rajamisest kliendile lähemale. Eesti relvastuses on Korea liikursuurtükk K-9.

"Korea on tõesti kaugel. Samas Korea plaanib teha hooldusbaase Poolasse ja mõttes on teha ka kuskile Skandinaaviasse K-9 üks baas," ütles Saar.

Selleks, et tankiüksus Eestil oleks, peab kaitsekulutuste suurus ulatuma kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust, hindas Saar.