Venemaal tegutsevad Wagneri eraarmee, samuti on oma armee Tšetšeenia juhil Ramzan Kadõrovil, oma eraarmeed on väidetavalt loomas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ja ka Venemaa kubernerid.

Tüür selgitas, et Venemaal on erasõjaväeüksused seadusandlikult hall ala ning ei ole määratletud, kust jookseb piir turvafirma ja sõjalise ettevõtte vahel.

"Ainus asi, mis on arusaadav, on see, et olla palgasõdur, eriti olla palgasõdur ja osaleda sõjalises konfliktis, on keelatud. See on Vene seadusandluse kohaselt siiani keelatud. Vastavat seadusandlust, mis seda võimaldaks reguleerida, on üritatud juba vähemalt aastast 2012 läbi riigiduuma suruda. Aastal 2018 tehti järgmine katse, siis oli eelmisel aastal vähemalt kaks katset. Siiamaani on see jäetud tegemata, kusjuures täiesti kõrgelt tasemelt öeldakse, et seda ei ole vaja, sest selle järgi ei ole nõudlust," rääkis politoloog.

Erasõjaväed sünnivad Tüüri sõnul ressursside ümberjagamise pärast.

"Milleks seda tehakse, on see, et see on meeletu ressursside ümberjagamise võimalus. Kuna on näha, et vana ressursside ümberjagamise süsteem hakkab lagunema, siis need erasõjaväelised üksused võimaldavad väga suuri rahasid, väga suurt hulka tehnikat, sealhulgas ka relvi pumbata täiesti kontrollimatult läbi ja mitte kedagi ei saa selle eest karistada, sest selle jaoks ei ole lihtsalt olemas raamistikku," selgitas ta.

Tüüri hinnangul püüavad eraarmeed olla valmis selleks, kui Venemaal peaks olukord keeruliseks minema.

"Põhimõtteliselt ollakse valmis, kõige nähtavamad on Wagneri grupeering ja Kadõrovi eraarmee, kes on valmis, hoiavad oma vägesid selleks, et juhul, kui asi läheb kineetiliseks Venemaal sees, siis neil on olemas suhteliselt hästi toimiv ja mitte kellelegi peale isikliku lojaalsuse alluv n-ö ressurss, mille abil sekkuda protsessidesse," rääkis ta.