President Alar Karis märkis, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel peaks riik panustama ka kohaliku elukeskkonna edendamisse ja tõi näiteks võimaluse taasavada Valga-Võru raudteel reisirongide liiklus.

Aastast 2001 on seda teed sõitnud vaid kaubarongid ja sedagi piiratud kiirusel. Viimane remont Valga-Võru liinil toimus aastatel 1983-1984.

Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Zimmermanni sõnul on renoveerimisplaan realistlik ja ettevõte on huvitatud, et olemasolev raudtee saaks rohkem kasutust. 2022. aastal kalkuleeriti liini kogupikkuse ehk ligi 88 kilomeetri renoveerimise maksumuseks hinnanguliselt 54 miljonit eurot. "Täpsem summa selguks muidugi peale projekteerimistöid ja hangete korraldamist," ütles ta.

Otsuse raudteeinvesteeringu osas peab langetama valitsus. Majandusminister Riina Sikkuti sõnul ei ole valitsus seda seni arutanud, kuid otsus ei ole enam vaid transpordipoliitiline, vaid saanud Nursipalu laiendamisega juurde ka julgeolekumõõtme.

"Ühelt poolt kui vaatame reisijate liikumise mõttes, siis Eestis on vähe liine, mis kommertsalustel ära tasuvad. Enamikku liinidest ükskõik kas raudteel, maanteel, parvlaevaühendus või regionaalne lennuühendus, me ikkagi doteerime ja aastas kümnete miljonite kaupa. Seni puhtalt raudteeliiklust vaadates ei ole Valga-Võru liini peetud mõistlikuks ja on bussiliin. Sõda on pannud väga palju asju teistsugusesse perspektiivi. Ega me Nursipalu nii kiirest laiendamisest ei räägiks, kui meil poleks sellises koguses relvastust lisandumas, uusi võimeid, mille arendamisse investeerime," ütles Sikkut.

Sikkuti sõnul vajab raudtee niikuinii kapitaalremonti. "Räägime suurest kulust, aga võimest, mida on paratamatult vaja. On see siis tehnika või arutelude liigutamiseks või muuks," ütles ta. Võimalik reisijatepotentsiaal vajab ministri sõnul aga analüüsi.

Zimmermann märkis, et raudtee geomeetria on ajaga halvenenud ja ka sillad on osaliselt halvas seisukorras, mille tõttu võivad rongid seal sõita kiirusega kuni 60 kilomeetrit tunnis. See on praegust kaubarongide hulka arvestades piisav, kuid reisirongiliikluseks mitte.

"Samas eeldab liini avamine reisirongiliikluseks rahastusallikate leidmist ja finantseerimise tagamist nii remonditöödeks, kui ka reisirongide käiku panekuks," ütles Zimmermann.

Kiiruse tõstmiseks 120 kilomeetrini tunnis tuleb rööpad välja vahetada ja renoveerida sillad. "Samuti on vajalik välja ehitada nendesse jaamadesse ja peatuskohtadesse, kus nähakse ette rongide peatumine, veeremile vastavad platvormid koos parklate ja juurepääsuteedega. Ka ülesõidukohad tuleb varustada kaasaegse automaatika ja tõkkepuudega," kirjeldas Zimmermann.

Raudtee ehituseks oleks poole ulatuses võimalik kaitseinvesteeringuna saada toetust ka Euroopa Liidult. Sikkuti sõnul eeldab see maikuus taotluse esitamist, enne mida peaks valitsus langetama põhimõttelise otsuse, kas raudtee ehitus plaani võtta. Praegune valitsus lõplikke otsuseid aga ära teha ei jõua. "Seal on nii palju aspekte, kuluhinnangud ja muu, mis tuleb läbi arutada," ütles ta.