Riigikogu praegusel koosseisul on jäänud veel neli töönädalat, kuid komisjoni hinnangul pole sellega ajaga võimalik tagada sisulist ja põhjalikku käsitlust.

Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid teatas pöördumise esitajatele saadetud kirjas, et riigikaitsekomisjon on seisukohal, et kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine on Eesti riigikaitse jaoks oluline ja vajalik. Samas peab laiendusega seotud väljakutsed lahendama tema sõnul mõjutatud osapoolte, eelkõige kohalike elanike seisukohast õiglaselt ja koostöös kohaliku kogukonnaga.

"Oleme seisukohal, et Nursipalu harjutusvälja laiendamise teema vajab põhjalikku arutelu ja riigikaitsekomisjon peab selle käigus käsitlema riigikaitselisi, õiguslikke ja majanduslikke asjaolusid. Komisjon peab kuulama ära kõik seotud osapooled ning kaasama arutellu rahvaalgatuse esindajad, kohalikud omavalitsused ja teemaga seotud riigiasutused," kirjutas ta.

Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt on komisjonidel rahvaalgatuste arutamiseks aega kuni kolm kuud ja otsuse langetamiseks kuni kuus kuud.

"Antud rahvaalgatuse menetlemisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et riigikogu XIV koosseisu volitused lõppevad peagi ning valitakse uus riigikogu koosseis, mis mõistagi tähendab ka seda, et tuleb uus riigikaitsekomisjoni koosseis ning määratakse uued komisjoni liikmed ja valitakse juhid," nentis Kaljulaid.

Komisjoni praegusele koosseisule menetluses olevate eelnõude ja muude küsimuste lõpuni käsitlemiseks jäänud neli töönädalat, mis seab see komisjoni keeruka valiku ette.

"Alustades pöördumise menetlust vahetult enne valimisi, on täiesti selge, et parimal juhul jõuab komisjoni praegune koosseis harjutusvälja laiendamise asjaoludega osaliselt tutvuda ning kuulata ära pöördumise algatajate seisukohad – otsuse langetamiseni tõenäoliselt praegune komisjon ei jõua. See aga tähendab, et pöördumise osas hakkab seisukohta kujundama uus komisjoni koosseis, mis aga ei ole saanud osaleda pöördumisega seotud asjaolude varasemas arutelus," märkis Kaljulaid.

Seetõttu leidis komisjon tema sõnul üksmeelselt, et kõige korrektsem on, kui pöördumise võtab päevakorda uus, pärast valimisi moodustatav riigikaitsekomisjon, kes viib menetluse ka lõpuni.

Riigikogu juhatus võttis 11 590 inimese allkirjaga kollektiivse pöördumise "Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!" menetlusse 10. jaanuaril ning edastas selle menetlemiseks riigikaitsekomisjonile.

President: puudutatud pered peavad saama samaväärse elukoha

President Alar Karis teatas sel nädalal, et kinnitab riigikaitse kõrgema juhina, et Nursipalu harjutusvälja arendamine suurendab meie kõigi julgeolekut, see on vajalik eeskätt Eesti enda kaitseväele ja kaitseliidule.

"Meie endi vägede hea ettevalmistus ja liitlaste kohalolek on oluline meile kõigile, sest alternatiivid oleksid Eesti rahvale ainult halvad. Venemaa jääb meie naabriks ja Venemaa on tõestanud, et ta on suurim julgeolekuoht Euroopas."

Presidendi sõnul saab aga Eestis ühiskonna toetus riigikaitsele põhineda usaldusel ning mõistagi on rahval siin sõnaõigus, omavalitsused ja kogukonnad tuleb kaasata otsuste kujundamisse.

"Olukorrad, kui osad inimesed ja kogukonnad, peavad kandma suuremat koormat, et meie kõigi julgeolek paraneks, nõuavad erilisi pingutusi, et usaldust luua ja hoida. Selleks ei ole lihtsat rohtu, vaid ainult igapäevane kannatlik töö, mis seisneb kaasamises ja lahenduste leidmises. See tähendab ka poliitikute julgust tegeleda ebameeldivate ja "laetud" teemadega, isegi valimiste eel. Julgeolek ei tohi muutuda teemaks, millega saab põhjendada kõike ja mille ümber arutelusid ei või pidada. Vastupidi, mida tõsisema teemaga meie ühiskonna jaoks on tegemist, seda rohkem tuleb asju selgitada ja arutada."

Karis lubas, et riik peab hoolt kandma, et kõik puudutatud pered saaksid enda soovi kohase samaväärse elukoha. Selleks on presidendi sõnul praeguses seadusruumis kõik võimalused olemas.

"Harjutusvälja laiendamisega seotud mõjusid kohalikule kogukonnale tuleb võimalikult palju leevendada ja leida individuaalsed lahendused. Riik peab olema valmis seda tegema ja panustama kohaliku elukeskkonna edendamisse. Selleks tuleb arutada erinevaid lahendusi, ka näiteks Valga-Võru raudtee renoveerimist ja seal rongiliikluse taasavamist," märkis president Karis.