Kui börsiettevõtted kaasavad raha üldjuhul avalikkuselt, siis elektrilisi ja kondimootoril sõitvaid kastirattaid tootev Hagen Bikes andis hiljuti börsile teada, et laenas rattaäss Tanel Kangertilt 10 000 eurot ettevõtte arendamiseks.

Ettevõtte juht Kaspar Peek tunnistab, et avalikkuselt raha kaasata on praegu keerulisem kui veel aasta-kaks tagasi. Seetõttu on nad pidanud pisut ka inimesi koondama.

"Praegusel hetkel turuhind on nii palju madalam kui me ise arvame, mis see väärtus võiks olla, sellepärast avalikkuse käest kaasata on praegu liiga kallis. /.../ Meie äri jaoks äriliselt ei ole turg alla läinud, kastirataste turg on see, mis jätkuvalt kasvab, aga et uuesti finantsturud üles tulevad, seda ootame siin, keegi ei tea, aasta, kaks, kolm," rääkis Peek.

Ta hindab, et tegelikult läheb ettevõttel väga hästi. Leping, millega nad toodavad kastirattaid Saksamaale Kieli linna rattalaenutuseks, on kasvatanud müügimahte. 95 protsenti Hagen Bikes'i toodangust lähebki välismaale, ehkki ka Eesti osakaal võib tõusma hakata.

"Saksamaal me näeme, et kõik läheb jätkuvalt ülesmäge ja sel aastal tahame ka Prantsusmaal aktiivsemad olla, mis on meil küll müügis number kaks, aga me ei ole midagi aktiivset seal teinud. Nii et praegusel hetkel näiteks lõpule jõudev sertifitseerimine aitab seal toetusi saada ja Eesti kastirataste toetus ka muidugi," rääkis ta.

Ettevõte paneb praegu kuus kokku umbes 20 kastiratast.

Samuti Tallinna börsi alternatiivnimekirjas First North kauplev Robus Group toodab treeningvarustust ja videotreeninguid koduseks jõusaaliks. Eelmisel kevadel kaasasid nad aktsiate esmase avaliku pakkumisega turult 770 000 eurot, kuid siis läksid meeleolud majanduses järsult jahedamaks.

"Me keskendusime odavama stardipaketi turule toomisele ja nüüd need viimased kolm kuud ongi näidanud seda, et tänu sellele me oleme hüppeliselt saanud kasvatada nii käibenumbreid, kasumimarginaali või õigemini brutomarginaali ja langetanud ka uue kliendi saamiseks kuluvat hinda," selgitas Robus Groupi juhatuse liige Mikk-Alvar Olle.

Ta ütles, et praegu on raha kaasamine aeglasem ja keerukam, kuid ettevõte jätkab kasvamist.

"Hoogustunud on strateegiliste partnerluste arv ehk ei investeerita nii hõlpsasti enam n-ö tulu eesmärgil, et sa oledki investor, vaid kui kaks ettevõtet näevad sünergiat selles koostöös, siis see investeering on ettevõtjale loogiline teha," rääkis Olle.

Investorid kaaluvad oma rahapaigutust senisest hoolikamalt. Hõlpsam on raha kaasata kliima, energia või infrastuktuuriga seotud tehnoloogiaettevõtetel.

"Klassikaliselt, kui majanduses on keerulisemad ajad, siis kõik värbamistega seotud tehnoloogiad, turunduse, müügiga seotud tehnoloogiad, mõnikord lõppkasutajaga seotud lahendused on need, mis saavad rohkem pihta," ütles Karma Ventures'i partner Margus Uudam.

Kui tavabörs reageerib muutustele väga kiiresti, siis iduettevõtete finantseerimises reageerivad investorid aeglasemalt nii käivitumise kui ka mahajahtumisega.

"Keskmiselt me oleme üsna heas kohas sellepärast, et eelmisel aastal, üle-eelmisel aastal on kaasatud üsna palju raha. Tänasel hetkel on päris paljudel esiteks 12 kuni 24 kuud, pluss valik, kas minna kasumlikuks või panna rohkem raha, investeeringuid kasvu ja kaasata hiljem kapitali, kui järsku on ajad mõnevõrra leebemad," rääkis Uudam.