Eestis on ligi 400 perearstikeskust ja mullu maksis haigekassa 23 arstile lisatasu ületunnitöö eest ehk nad võtsid inimesi vastu ka pärast kella 18 ja nädalavahetusel.

Laagri tervisekeskus töötab kella kaheksast hommikul kuueni õhtul ja keskuse juht Triinu Mari Ots tööpäeva pikendamist põhjendatuks ei pea.

"Kui me nüüd tahaksime suurendada oma vastuvõttu kella seitsmest kella kaheksani õhtul, siis tõepoolest haigekassa võiks maksta selle eest raha, kuid see ei ole selline summa, et ma saaksin ühtegi arsti," põhjendas ta.

Aga lisatasu väiksus ja perearstide nappus pole ainus põhjus, miks Ots ei pea tööaja pikendamist mõistlikuks.

"On täiesti mõttetu dubleerida kahte süsteemi. Me ei ole nii rikas riik, et me saaksime endale lubada EMO-s mehitatud valvet ja siis ka perearstikeskustes," sõnas ta.

Perearstide seltsi juhi Le Vallikivi sõnul ei lahendaks pikemad tööajad muret EMO ülekoormusega, sest enamasti pöördutakse sinna ajal, mil perearstid on tööl.

"Kui sul läheb kinni labor kell neli, röntgen kell kolm, siis sa oled nagu vana kooli arst – maitse, katsu, nuusuta. Kas on põhjust arranžeerida tööajavälist vastuvõttu, kui sa pead patsiendile ütlema, et tulge homme nagunii tagasi, siis saame pildid teha, vereproovid anda," kommenteeris Vallikivi.

Tema sõnul puudub praegu ühiskondlik kokkulepe, millal on EMO-sse pöördumine aktsepteeritud ja millal mitte. Seda on püütud teha, kuid seni on see jäänud voldiku "Millal perearst, millal EMO" tasemele. Seal kokkulepitu ei muutunud kohustuslikuks ja Vallikivi sõnul jätkuvalt ei saadeta inimesi EMO-st enne koju, kui nad on põhjalikult läbi uuritud.

Pirita pereõe Melita Väljamäe sõnul tuleks rohkem tegeleda patsientide koolitamisega, et nad teaksid, millal ja millist abi vaja on. Väljamäe sõnul on ka neid, kes ei tule ise selle peale, kuidas palavikku alla võtta.

"Esmavajadus hilisemate aegade vastu on pereõe juurde hoopis, sest valdavad vastuvõtud praegusel hooajal on viirushaigused, mis on teadupärast suhteliselt iseparanevad," ütles ta.

Praegu on kaalumisel pealinna valvekliinikute loomine. Marko Tähnas haigekassast sõnas, et see lahendus eeldab patsiendi mure eelnevat hindamist.

"Lihtsalt teha kliinik, mille uksed on pidevalt lahti, kuhu, kas see on meditsiiniline mure või mitte, saab sisse astuda, siis võib-olla see ei ole õige tee. Õige tee on eeltriažeeritud patsiente vastu võtta," sõnas Tähnas.