Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas teisipäeval algatada seaduseelnõu, mis nimetab haigekassa ümber tervisekassaks. Eelnõu järgi peaks haigekassa hakkama uut nime kandma 1. aprillist.

Haigekassa on nimevahetust soovinud juba kaua. Oma heakskiidu nimevahetusele andsid toonane peaminister Jüri Ratas ja tervise- ja tööminister Riina Sikkut juba 2018. aasta augustis.

Novembris 2020 omandas haigekassa 2690 euro eest domeeni tervisekassa.ee. Haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakond on seda domeeni kasutanud ja asutust tervisekassaks nimetanud juba paar aastat.

Poliitilist otsust on oodatud pikalt, ütles ERR-ile kolmapäeval selle osakonna juhataja Evelin Trink.

"Oleme nimevahetuse puhul teinud juba pikalt ettevalmistusi ning tervisekassa nimi on kasutust leidnud juba mitmel pool. Ehk kuigi juriidiliselt oleme veel haigekassa, siis oma sisu, tegevuse ja brändina oleme juba aastaid tervisekassa," lausus ta.

2018. aastal nägi plaan ette, et nimevahetusele kulub maksimaalselt 48 880 eurot. Kui mõnes muus valdkonnas on selle nelja-viie aastaga kõiksugu kulud enam-vähem mitmekordistunud, siis nimevahetus, tuleb välja, on muutunud hoopis odavamaks.

"Nimevahetusega oleme tegelenud järk-järgult ning hindame, et kulud on ka alla selle numbri. Näiteks on tervisekassa soetanud uue nime all meeneid, kuid seda alles kui haigekassa nimega meened on otsakorral. Lisakulutusi selleks ei ole tehtud. Uuendasime ka stiiliraamatut, kuid ka see uuendus oli tavapärane. Lisaks oleme välja vahetamas ka meie kontorite valguskaste ning valmis kasutama meie kodulehel haigekassa.ee tervisekassa värvilahendust. Muid olulisi kulutusi ei ole nimevahetuse jaoks tehtud," lausus Trink.

Pole vaid vormiline muudatus

Trink ei nõustunud, et tegu on vaid nimevahetusega, vaid kogu tervisesüsteemi põhimõttelise suunamuutusega haiguste ravimisest nende ennetamise poole.

"Tänane ravikindlustus ei suuda tulevikus tasuda elustiilist tulenevate haiguste eest ning üks võimalus selle vältimiseks on tegeleda inimeste tervise edendusega. Juba praegu kulub tervisekassa eelarvest ligi 80 protsenti elustiiliga seotud haiguste raviks ning 2026. aastal jõuame senise rahastusmudeli tõttu seisu, kus maksudega seotud sissetulek jääb tervisekassa jaoks madalamaks kui kulu ehk inimeste vajadus tervishoiuteenuste kasutuseks," märkis Trink.

"Vastutus tervise eest ei lasu arstil ega tervisekassal, vaid algab igaühest meist. Meil on vabadus tarbida, süüa, töötada, kuid vastutus teha seda kõike nii, et tervis oleks hea ka aastakümnete pärast," lisas ta.

Samuti on aja jooksul suurenenud haigekassa ülesannete hulk.

"Asutusse on viidud üle rahvatervishoiu ülesandeid, nagu nakkushaiguste tõrjeks ja kontrolliks vajalike ravimite hanked, vaktsiinihanked, vaktsiinikahjude hüvitamine  ja ka vastutus perearstiabi korralduse eest. Muutunud ülesannete tõttu on asjakohane avalik-õigusliku juriidilise isiku nime muutus," lausus Trink.

Lisaks on haigekassa/tervisekassa suunanud üha enam raha haiguste ennetusse ja tervise edendusse, mille eelarve on aastatega jõudsalt kasvanud ja see jätkub ka edaspidi, lisas ta.

"Kasvava numbri taga on mitmed olulised tegevused: laiendatud vähi sõeluuringud, koolitervishoiu arendamine, laste ja nende emade terviseuuringud, krooniliste haiguste jälgimine, tasuta gripivaktsiin riskirühmadele, terviklik raviteekond, tervise e-lahendused jpm. Tervisekassas keskendume üha enam sellele, kuidas inimesed püsiksid kauem hea tervise juures, tunneksid end hästi ning vajaksid arstide abi vähem," ütles Trink.

Tervisekassa nimi oli kaalumisel juba ravikindlustussüsteemi loomise ajal 1990.–1991. aastal. Toona otsustati ajalooliselt varem kasutusel olnud haigekassa nime kasuks.