Tallinna EMO-des on voodikohtade nappuse tõttu pikad järjekorrad
Reeglite järgi tohib kiirabiga haiglasse toodud inimese ooteaeg olla kuni pool tundi ja kriitilise tervisehäda korral 15 minutit, kuid pealinnas aina süveneb probleem, et haiged ootavad mitu tundi kiirabiautos tohtri jutule saamist. Erakorralise meditsiini osakondade (EMO) kinnitusel on patsientide kuhjumise põhjuseks voodikohtade nappus haiglas.
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kiirabi juhi Vassili Novaki sõnul on tema osakonna hõivatus pea 100 protsenti. Nii ongi nad sunnitud aeg-ajalt jätma haige pikaks ajaks kiirabiautosse ootele, sest voodikoht ei vabane enne, kui mõni patsient on liikunud edasi teise osakonda.
"Ei ole harv situatsioon, kus osakondades, aktiivravi osakondades on ka – eriti kui räägime sellistest populaarsetest osakondadest nagu üldkirurgia, siseosakonnad, pulmonoloogia – voodihõive ligi 100 protsenti," rääkis Novak.
Tema sõnul on tekkinud tõeline nokk kinni-saba lahti olukord, kus EMO-l pole võimalik patsienti teise osakonda ravile saata, sest seal on ees haige, kes tegelikult ravi enam ei saa ja peaks olema kas järelravi või õendusabi osakonnas, aga sinna teda saata ei saa, sest seal pole vabu kohti.
"Viimasel on ajal elanikkond siin piirkonnas kasvanud, aga haiglate kohti pole just juurde tulnud," ütles Novak.
Ida-Tallinna keskhaigla EMO juhataja kohusetäitja Kristiina Mäemetsa sõnul on patsientide kuhjumise põhjuseks ka tõik, et paljud vanemad inimesed peavad tunde EMO-s ootama, enne kui nende lähedased neile järele tulevad.
"Väga kiiret lahendust on raske pakkuda. Kõige kiirem on võib-olla see, kui patsient, kellel on väiksem mure, saaks pöörduda perearsti poole, ja ka see, et me saaksime patsiendid, kes vajavad haiglaravi, kiiremini haiglasse sisse võtta," rääkis ta.
"Kui meil tuleb mitu kiirabi korraga, siis ka see, et me ei suuda neid kohti nii kiiresti tekitada, kuna patsientide uurimine, ravimine, raskemate patsientide stabiliseerimine EMO-s ei võta minuteid, võtab tunde. Vabad kohad tekivad tundidega," lisas Mäemets.
Olukorra teeb keerulisemaks erakorralise meditsiini arstide vähesus. Koolitustellimust on küll suurendatud, kuid konkurss on väike või puudub üldse. Kolmandik residentidest aga vahetab eriala.
Tartu Ülikooli EMO residentide üldjuhendaja Triinu Keskpaiga sõnul on üheks noorte loobumise põhjuseks tõik, et töötempo EMO-s on väga kiire, samas on EMO-st saanud mugavusteenus.
"Kui me vaatame triaažikategooria järgi, siis pooled, kes pöörduvad, ei ole potentsiaalselt eluohtlikus või invaliidistuvas seisundis. See on ju see, milleks me oma residente treenime ja nende töö ei vasta ootustele. Teiseks, tohutu aeg ja energia, mis meil kulub haigetele voodikoha leidmisele. Tegelikult suur osa EMO-de ülekoormusest on tingitud sellest, patsiendid ei liigu EMO-st osakonda. EMO on esmane diagnostika ja ravi, edasi peaksid nad liikuma sinna, kus neid uuritakse ja ravitakse," selgitas Keskpaik.
Kiirabi järjekordadega seoses plaanib terviseamet algatada järelevalvemenetlused Tallinna haiglates.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"