"Kahtlemata prokuratuur sellega ei ole rahul, et trahvimisotsus jõusse ei jäänud, aga mis on olulisem ja millega me kindlasti oleme väga rahul, mis meie arvates on ka väga oluline, on see, et riigikohus selgitas neid kriteeriume, mille alusel kriminaalmenetluse informatsiooni prokuratuur võib kinni hoida ja millistel tingimustel tohib seda informatsiooni avaldada," ütles Parmas.

Parmase sõnul on oluline, et ajakirjanikud arutaksid taoliste andmete avaldamist prokuratuuriga, ja seda mitte trahvi hirmus, vaid et vältida kohtueelse menetluse ja selle osaliste ohtu seadmist.

"Riik peab võimaliku kuriteo äärmiselt põhjalikult tõendama ja koguma igakülgseid tõendeid, mis võib mõnikord võtta rohkem aega, kui avalikkus ajakirjanikele info saamiseks annab. Seetõttu ongi oluline kompromissi leidmine ja omavaheline usalduslik suhtlus. Meie hinnangul on olnud seni ja on ka edaspidi alati võimalik leida kompromiss – kuigi kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud piirang kohtueelse menetluse andmete avaldamisele kehtib terve kohtueelse menetluse kestel, on enamasti võimalik kokkuleppel prokuröriga infot avaldada juba varem, kui kriitilised uurimistoimingud on tehtud," lausus ta.

Parmase sõnul peab lootma jääma ka ajakirjanike endi otsustusvõimele, mis on kahjulik ja mis mitte.

"Loodame, et ajakirjanikud suhtuvad nendeni jõudnud infosse hoolikalt ning kui töölaual on dilemma, kas riskida kohtueelse menetluse andmete avaldamise ja  menetluse kahjustamisega või mitte, siis pöörduvad piiride ja ajastuse kokku leppimiseks prokuratuuri," lausus ta.

Parmase sõnul tuleb ajakirjandusel prokuratuuriga arvestada vaid kriminaalmenetluste puhul.

"Prokuratuur tuleb igasuguste teemade puhul, mida ajakirjanik soovib käsitleda, mängu ainult siis, kui jutt käib kriminaalmenetluse andmetest ja äratuntavalt kriminaalmenetluse andmetest, nii et ühegi teema valimise juures või käsitlemisnurga valimise juures prokuratuur kuidagi ajakirjandust ei puuduta ja ei mõjuta," ütles ta.

Prokuratuur sai õppetunni

Riigikohus leidis teisipäeval avaldatud määruses, et ehkki Eesti Ekspressi ajakirjanikud Sulev Vedler ja Tarmo Vahter ning Delfi Meedia AS avaldasid kriminaalasja kohtueelse uurimise andmeid ilma seaduses nõutava prokuratuuri loata, ei olnud neile selle eest trahvi määramine põhjendatud.

Parmase sõnul oli tegu kindlasti õppetunniga.

"See oli kindlasti prokuratuuri jaoks õppimise koht, et kui jutt käib menetlemise ohtu seadmisest või menetlemise kahjustamisest, siis tuleb väga konkreetselt nii-öelda ära näidata, milles seisnes siis menetlusele tekitatud kahju või selle oht," märkis ta.

Parmase märkis, et kuigi riigikohus nõustus ringkonnakohtuga ja pidas ajakirjanike trahvimist põhjendamatuks, on ikkagi hea, et antud juhtumis saadi õigusselgus.

"Üks meie eesmärk selles asjas oli õigusselguse saavutamine ja õiguskindluse loomine. Täna saime riigikohtult olulise lahendi, et prokuratuuril kui kohtueelse menetluse eest vastutajal on õigus otsustada info avaldamise üle. Trahvimise taotlemine on äärmuslik meede, mida rakendatakse vaid väga üksikutel juhtudel ning see on põhjendatud juhul, kui andmete avaldamine on menetlust kahjustanud. Trahvi taotlemine on olnud ja saab ka edaspidi olema põhjalikult kaalutletud otsus, mida ei tehta kergekäeliselt," lausus riigi peaprokurör.

Riigiprokuratuur palus Harju maakohtul trahvida Sulev Vedlerit, Tarmo Vahterit ja nende tööandjat Delfi Meedia AS-i selle eest, et nad avaldasid mullu 25. märtsil Eesti Ekspressis artikli, kus kajastati prokuratuuri loata väidetava rahapesu uurimist Swedbankis. Muu hulgas avalikustati artiklis kahtlustatavate nimed.

Maakohus trahvis ajakirjanikke ja väljaande omanikku igaüht 1000 euroga, kuid Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse. Teise astme kohus leidis, et ehkki seadus nõuab kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks prokuratuuri luba, ei olnud trahvi määramine põhjendatud, kuna artikli avaldamine kriminaalasja uurimist ei kahjustanud.