Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse põhjusel, et prokuratuuri taotluses esitatud konkreetsed asjaolud ei võimalda teha tõsikindlat järeldust, et loa küsimise korral oleks olnud prokuratuuril põhjust selle andmisest keelduda.

Prokuratuur ei põhjendanud, kuidas artikli avaldamine kahjustas konkreetsel juhul õigusemõistmise huve, leidis ringkonnakohus.

Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et prokuratuurilt tuleb enne andmete avaldamist luba küsida.

Harju maakohus määras 14. aprillil Eesti Ekspressi ajakirjanikele Sulev Vedlerile, Tarmo Vahterile ja AS-le Ekspress Meedia igaühele 1000 eurot trahvi selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. Prokuratuur ei olnud varem avalikkusega seda infot jaganud ning prokuratuuri artikli ilmumisest ei teavitatud.

Ajakirjanikud ja kirjastaja vaidlustasid trahviotsuse.

Ringkonnakohus nõustus oma määruses prokuratuuri ja maakohtuga, et kriminaalmenetluse seadustiku järgi on menetlusväline isik, kelle trahvimist saab prokuratuur taotleda, seaduse mõttes iga isik, kellel puudub konkreetse kriminaalasjaga seos. "Juhul kui seadusandjal oli mõte välistada ajakirjanikud/meediaväljaanded sarnaselt kahtlustatava või süüdistatavaga isikute ringist, keda pole võimalik kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu eiramise eest trahvida, siis tulnuks see erand selgelt ka normis sõnastada. Menetlusvälise isikuna saab sel põhjusel seaduse sõnastuse järgi käsitada kõiki ülejäänud isikuid, kellele on mingil põhjusel teatavaks saanud kohtueelses menetluses oleva kriminaalasja andmed" selgitas kohus.

Ringkonnakohus nõustus samuti prokuratuuri argumentatsiooniga, et kohtueelse menetluse andmete ennatlik avaldamine võib oluliselt kahjustada tõendite kogumist. "Sellega võib seada ohtu õigusemõistmise ning kahjustada põhiseadusega tagatud isikuõigusi. Võimalike kahtlustatavate ringi ennatlik avaldamine võib kaasa tuua riski, et varem end menetleja huviorbiidist välja arvanud isik hakkab tõendeid hävitama või ei saa ajalehes kahtlustatavaks nimetatud inimene edasise menetluse raames üldse kahtlustust. Seega olid prokuratuur ja maakohus ringkonnakohtu hinnangul seadust õigesti tõlgendanud, leides, et kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks peab olema igal juhul prokuratuuri luba," põhjendas kohus,

Kohus: ajakirjandusvabadust piirati, kuid see on põhiseaduspärane

Kohus lisas, et ajakirjandusvabadust on sellega tõepoolest piiratud, kuid see piirang on kohtu hinnangul põhiseaduspärane.

Ringkonnakohus rõhutas, et kuigi ajakirjandusvabadus on põhiseadusega kaitstud, ei tulene seaduse mõttest, et riik peaks seda eelistama teistele, samuti põhiseadusega tagatud õigustele ja vabadustele. "Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvis 214 sätestatud kohtueelse menetluse andmete avalikustamise piirang kooskõlas põhiseaduse paragrahvi 45 teise lausega, mis võimaldab piirata ajakirjandusvabadust muu hulgas õigusemõistmise huvides," leidis kohus.

Prokuratuurilt loa küsimist ei saa ringkonnakohtu hinnangul võrdsustada ajakirjandusvabaduse lubamatu piiramisega. Tasakaalustamaks ajakirjandusvabadusele seatud piirangut ja vältimaks prokuratuuri alusetult loa andmisest keeldumist, võimaldab kehtiv seadus ringkonnakohtu hinnangul vaidlustada eeluurimiskohtuniku juures prokuratuuri otsust keelduda loa andmisest. 

Antud vaidluses kaebajad prokuratuurilt kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks luba ei küsinud. Kuigi ringkonnakohus on seisukohal, et luba on seaduse mõtte ja eesmärgi järgi iseenesest vajalik, tuleb kohtul trahvi määramisel kaalutleda, kas see on konkreetse kaasuse asjaolusid silmas pidades vältimatult vajalik.

"Kuivõrd Swedbank AS rahapesukahtlust käsitleva artikli avaldamine teenis avalikkuse informeerimise eesmärki, siis ei ole alust väita, et avaldajaid tuleks pelgalt teema käsitlemise tõttu trahvida. Kahtlustatavate nimede avaldamine riivab vaidlusteta puudutatud isikute õigusi, kuid nimede välja toomisel tuleb silmas pidada seda, et võimalik rahapesu periood oli varasemalt uudistest läbi käinud. Samuti kajastas artikkel üksnes seda, et panga tippjuhtidele on seoses nende tööga pangas esitatud kahtlustus kuriteos. Keeruline on leida argumente, miks tippjuhtide (kuid samas ka poliitikute või ametnike) puhul ei tohiks neile esitatud kahtlustusest kirjutada. Artiklis ei lahatud kahtlustatavate eraelu," märkis kohus.

Lisaks märkis kohus, et taotluses, millega soovitakse andmete avaldajat trahvida, tuleks selgelt ära näidata, mil moel ja eelduslikult kellele andmeid avaldati. Juhul, kui prokuratuuri hinnangul informeeriti avalikkust kohtueelses menetluses oleva kriminaalasja faktidest ekspress.ee kaudu ilma loata, avaldades neid liiga vara, saab ringkonnakohtu arvates taotleda üksnes meediaväljaande, mitte aga ajakirjanike trahvimist.

Määrust on võimalik vaidlustada riigikohtus 15 päeva jooksul.

Prokuratuur pole veel vaidlustamist otsustanud

Riigiprokurör Sigrid Nurm ütles ERR-ile, et prokuratuur pole veel otsustanud, kas kohtumäärust vaidlustada.

"Oleme arvestanud võimalusega, et vaidlus võib jätkuda riigikohtus. Kuigi trahvitaotlused on olnud varasemalt erandlikud ning jäävad erandlikeks ka edaspidi, on õigusselgus selles küsimuses ääretult oluline. Seda, kas prokuratuur tänase kohtumääruse vaidlustab, otsustame lähiajal," lausus ta.

Nurm märkis, et ringkonnakohtu määrus aitab kaasa kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 214 tõlgendamisele ning kinnitust on saanud, et ajakirjanikud kuuluvad menetlusväliste isikute hulka, kellel tuleb kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks küsida prokuratuuri nõusolekut.

"Kuigi säte kehtib kõigile menetlusvälistele isikutele, piiratakse sellega vaid väga kitsa info avaldamine. Selleks on kriminaalasja toimikus sisalduvad kohtueelse menetluse andmed. Seetõttu on meelevaldne rääkida tsensuurist, sest Eestis on sõnavabadus ja ajakirjanikud on vabad kirjutama neil teemadel, mis nende hinnangul avalikkuse huvi pälvib," nentis Nurm.

Nurme sõnul pole prokuratuur ühegi teema laiemat käsitlust kunagi piiranud ega tee seda ka tulevikus, küll aga on kriminaalmenetluse ning ausa ja õiglase kohtupidamise huvides vaja kaitsta kohtueelse menetluse andmeid. 

"Nende detailide avaldamisele, mis sisalduvad kriminaalasja toimikus, saab hinnangu anda vaid menetlust juhtiv prokurör. Tema valduses on kogu sündmustiku tervikpilt, mis võimaldab hinnata, millise infokillu avaldamine mingil konkreetsel ajahetkel võib menetlust kahjustada, rikkuda süütuse presumptsiooni põhimõtet või teha võimatuks hilisema ausa ja õiglase kohtupidamise," ütles Nurm.

Nurme sõnul pole prokuratuuril soovi toimetuste töösse sekkuda, küll oleks vaja ajakirjanikel kooskõlastada kohtueelsete menetluste detailide avaldamine.

"Prokuratuurile ei ole vaja näidata terveid artikleid või kooskõlastada toimetuse nädalaplaani, nagu varasemalt on püütud muljet jätta. Me palume ajakirjanikel ja väljaannetel üksnes seadust täita ning kooskõlastada kohtueelse menetluse detailide avaldamine, sest kooskõlastamata info avaldamine võib seada ohtu tõendite kogumise, tunnistajate objektiivsuse ja omakorda kohtumenetluse. Ringkonnakohuski andis tänases määruses nii meile kui ka ajakirjanikele suuniseid, kuidas edaspidi seadust järgides kohtueelse menetluse andmete avaldamist taotleda ning millega peame arvestama, kui me taotluse rahuldamata jätame," lausus ta.

Nurm märkis, et kuigi seadusandja on loonud suuremad võimalused kohtueelse menetluse andmete kaitseks, soovib prokuratuur ajakirjanikega konstruktiivset dialoogi, et jõuda kõikide osapoolte huviga arvestava lahenduseni.