"Edasine hinnatõus sõltub palju inimeste käitumisest. Liiga kergelt neelavad Eesti inimesed hinnatõusu alla," ütles Neivelt. "Hinnatõusust tuleb rääkida, esitada küsimusi. Ministrid, riigiasutused, riigikogu oma komisjonidega peaksid küsima."

"Eesti Pank, terve kvartalitäis inimesi, vastutab hinnastabiilsuse eest. Lubasid kaks protsenti, tuli 22 protsenti," märkis Neivelt.

Neivelt ütles, et kui vaadata toorainete börsihindu, siis aasta lõikes hinnatõusu ei ole, kes tahaks turgu võtta, sel on suurepärane võimalus.

"Eesti turg on väga väike turg ja mitmes plaanis väga oligopoolne," tõdes Neivelt samas. "Kartelli pole, aga selliste hindadega on kõigil mugav olla. On mugav hetk kasutada võimalust ja hinda tõsta."

"Groteskne näide oli Tallinna lennujaama 30-protsendiline hinnatõus. Mida see tähendab Eesti majandusele Tallinnast viimase turismitaluni välja?" küsis Neivelt hinnatõusu peale Tallinnast hulga otselende lõpetanud Ryanairile viidates. "Eestlane lepib hinnatõusuga, aga rahvusvaheline lennufirma ei leppinud."

Statistikaameti esialgse kiirhinnangu järgi kerkis tarbijahindade harmoneeritud indeks jaanuaris aastavõrdluses 18,8 protsenti. Euroalal on Eestist kiirem inflatsioon endiselt Lätis. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4 protsenti. 

Eurostati kiirhinnangul aeglustus euroala inflatsioon jaanuaris 8,5 protsendile, detsembris oli näitaja 9,2 protsenti. Euroala kõige aeglasem inflatsioon oli 5,8 protsendiga Hispaanias ja Luksemburgis, millele järgnes 6,7 protsendiga Malta.