Martin Mölder: valimiste lõppmäng
Martin Mölder analüüsib Vikerraadio päevakommentaaris, millele peaksid erakonnal järgnevatel nädalatel panustama, et valimistel võimalikult hea tulemus teha.
Kuu aega enne valimisi erakondade enam palju toetusprotsentides muutuda ei jõua. Kuid mõne protsendipunkti jagu liikumist siia või sinna võib kindlasti veel juhtuda. Viimase kuuga enne 2019. aasta valimisi jõudsid toetusprotsendid veel kuni nelja punkti jagu liikuda. Keskerakond peaministrierakonnana kaotas toona toetust ning Isamaa võitis. Kindlasti tahavad kõik hetkel veel oma toetust iga hinna eest kasvatada. Mis võiksid olla erakondade kaalutlused?
Reformierakonna jaoks on valimisteni jäänud nädalad positsiooni hoidmise nädalad. Midagi juurde võita neil ei ole. On vaja vaid oma toetust säilitada. Seoses sellega hoitakse kindlasti hinge kinni Nursipalu pärast. Katse see teema enne valimisi päevakorralt maha võtta jätab paratamatult mulje, et valimiskampaania riskid seati julgeolekupoliitikast ettepoole. Väga paljude Reformierakonna toetajate teiseks eelistuseks on praegu Eesti 200 ning kindlasti ollakse valmis vajadusel jalgadega hääletama.
Teine asi, millele Reformierakond ilmselt mõtleb, on see, kas Kaja-efekt püsib. Pärast seda, kui Kaja Kallasest sai peaminister, tõusis Reformierakonna toetus naiste hulgas märgatavalt. Eelnevalt oli see naiste ja meeste seas olnud enam-vähem võrdne. Kui Reformierakond 2021. aasta sügisel raskustesse sattus, siis need täiendavad naistoetajad liikusid erakonna selja tagant ära. Kuid pärast Venemaa-Ukraina sõja algust tulid nad sinna tagasi. Ning on seal seni.
Praegu on Reformierakonna toetus naiste seas umbes kuus protsendipunkti kõrgem kui meeste seas. Ning suur osa sellest on ilmselt just toetus Kaja Kallasele ja mitte ennekõike erakonnale. Kas need valijad püsivad erakonna taga ka valimispäeval, see on hetkel küsimärgi all. Kaja Kallas kandideerib ühes valimisringkonnas, hääled on aga vaja koju tuua kõigis.
EKRE kõige suurem väljakutse mitte ainult enne valimisi, vaid ka pärast on oma toetuse lae natuke kaugemale nihutamine. Eelmiste valimistega võrreldes parema tulemuse teevad nad seekord ilmselt suurema vaevata, kuid sellest ei pruugi piisata. Miinimumina on neil vaja Keskerakonda edestada ning maksimumina Reformierakond kinni püüda. See tähendab, et oma toetus tuleks liigutada stabiilselt uuele tasemele 25 ja 30 protsendi vahel.
Selleks on vaja neid piire, mis EKRE toetajaid teiste erakondade toetajatest eristavad, natuke sulatada. Üle valijaskonnas tekkinud lõhede tuleb ehitada sildu, mis valijad nende selja taha toob. Ja mida kaugemalt selline valija tuleb, seda magusam on tema kojutulek.
EKRE-l tuleks mingi valemiga valijaid ära võtta sotsiaaldemokraatidelt ja Reformierakonnalt, mitte niivõrd Keskerakonnalt ja Isamaalt. Sest niimoodi nihkub võimude tasakaal kõige enam. Ning EKRE jaoks oleks strateegiliselt kasulik see, kui need valijad mitte nende endi, vaid mõne potentsiaalse liitlase selja taha liiguvad.
Hea oleks ka selline olukord, kus nad suudavad Keskerakonnalt sama palju valijaid ära võtta, kui Keskerakond suudab näiteks sotsiaaldemokraatidelt, säilitades niimoodi suhtelise edumaa Keskerakonna ees. Ning samuti, kui Isamaa võtab võimalikult palju hääli Reformierakonna või Eesti 200 selja tagant ära. Selleks võib olla vaja näiliselt Isamaale vastanduda, et nad muutuksid osale Reformierakonna või Eesti 200 toetajatele sobivamaks teiseks valikuks.
EKRE peab olema tugevam kui Keskerakond, kuid hoolitsema selle eest, et neil koos Keskerakonna ja Isamaaga oleks valitsuse moodustamiseks riigikogus kohad koos. Muud teed valitsusse neil ei ole.
Keskerakonna perspektiiv on mõnevõrra nagu peegelpilt EKRE omale. Neil on vaja edestada tulemustes EKRE-t, kui tahavad säilitada võimaluse olla peaministrierakond. Kuid samal ajal on ka nende huvides, et nii EKRE kui ka Isamaa teeks võimalikult hea tulemuse. Võtmeküsimus on Keskerakonna jaoks nende toetus eestlastest valijate seas. Vene valijatest pooled niikuinii valima ei lähe ning nendest, kes lähevad, toob Keskerakond oma osa koju niikuinii. Võib-olla mitte nii suure osa kui eelmistel valimistel. Kuid siiski piisavalt suure, et nende nõrkus ei peituks seal.
Eesti valijaskond on kordades suurem ning nende toetusel on palju suurem mõju erakonna üldisele strateegilisele positsioonile. Viimastel nädalatel ja kuudel on Keskerakond seda positsiooni eesti valijate hulgas selgelt parandanud. Need viimased nädalal enne valimisi tuleb pühendada sellele, et seda veelgi parandada.
Eesti 200 pääseb seekord riigikokku, selles pole kahtlust. Kui hea tulemuse nad aga teevad, see on veel küsimuse all. Nende ridades kandideerib palju silmapaistvaid ja tuntud inimesi, kuid erakonna peamine toetuse allikas on seni ikkagi olnud üldine uudsuse aura ja teistsuguse poliitika lubadus. On raske oletada, kui palju sellistel alustel tuginevast toetusest valimispäeval läbi kandidaatide koju tuleb.
Selleks, et Eesti 200 säilitaks võimaluse valitsusse pääseda, on neil vaja nii palju kui võimalik diskrediteerida Keskerakonda ja EKRE-t. Seda eesmärki hetkel täidab näiteks nende erakonnajuhi jõuline Vene-hirmu retoorika. Ning veel üks suur küsimärk, mida jagatakse ka sotsiaaldemokraatidega, on noorte valijate hääletama meelitamine. Nii sotside kui ka Eesti 200 toetus nooremates valijagruppides on märgatavalt suurem, aga need on ka valijad, kes võib-olla ei lähegi valima.
Lisaks kimbutab sotsiaaldemokraate mõningane sisemine ebakindlus. Nende tulemus organisatsioonina kohalikel valimistel jättis õhku rippuma küsimuse nende tugevusest. Võib oletada, et uus juhtimine võis siia tuua uue hinguse, kuid nagu ikka, tõehetk saabub alles valimispäeval.
Isamaa peab aga tegelema sellega, et oma kampaaniamasin sama hoogsalt käima saada nagu see töötas enne kohalikke valimisi või enne eelmisi riigikogu valimisi. Päris palju on selliseid valijaid, kelle jaoks on Isamaa teine eelistus. Toetajaid juurde võita on neil kõige rohkem EKRE ridadest. Kuid mingil määral on ka näiteks praeguste Reformierakonna, Keskerakonna või Eesti 200 toetajate ridades neid, kes võiksid Isamaa poolt hääletada.
Kui Isamaa tooks kõik need valijad koju, kelle jaoks nad on praegu veel teine eelistus, oleks nende toetus umbes kolm korda kõrgem kui praegu. Võib-olla aitab sellele natuke kaasa ka Eesti Vabariigi aastapäev, mis on napilt enne valimisi. See aitab kindlasti valijatele meelde tuletada, et on ainult üks isamaa.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel