X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tallinlased peavad aprillist olema valmis bioprügi eraldi koguma

Foto: Siim Lõvi /ERR

Aprillist tekib kõigile tallinlastele kohustus koguda biolagunevat prügi segaolmejäätmetest eraldi. Kui siiani kehtis selline kohustus ainult vähemalt kümne korteriga ühistutele, siis nüüd laieneb see kõigile linlastele, sõltumata sellest, kas nad elavad era- või kortermajas või kas tegemist on ettevõtte või muu asutusega.

Jäätmete liigiti kogumine ei lähe Eestis veel kuigi hästi. 2021. aastal jõudis Tallinnas ringlusse vaid 49,6 protsenti jäätmetest. Sotsiaalmeedias levivad fotod papikonteinerisse topitud reformvoodi põhjast ja kirjeldused paberiprügi sekka visatud räimerümpadest.

Aprillist peavad aga kõik pealinlased nii kodus kui ka töö juures hakkama bioprügi ehk kartulikoori, kalarappeid ja mädaõunu eraldi koguma, mitte neid enam olmejäätmetesse loopima. See tähendab, et majapidamises peab leidma võimaluse veel ühe prügikasti äramahutamiseks ja korteriühistutel tuleb täiendav konteiner hoovi sisse seada.

"Igaüks meist peab tegema oma koduköögis ümberkorraldusi. Linn on hankinud kahel järjestikusel aastal kokku 64 000 koduköögis biojäätmete kogumismahutit. Kes ei ole veel seda linnalt saanud, saab küsida seda oma linnaosavalitsuselt. Seda saab mugavasti sobitada kraanikausi alla, valamu kõrvale ja lihtsalt ei pane neid segaolmejäätmete hulka, vaid kogutakse eraldi ja viiakse õue biojäätmete mahutisse," rääkis Tallinna ringmajanduse osakonna juhataja Lüüli Junti.

Väikesed kortermajad või eramud võiksid biojäätmeid ise kompostida. Komposter peab olema pealt kinnine ja alt põhjaga, et närilised ja linnud sellele ligi ei pääseks.

Tallinlastel on kohustus koguda konteinerisse kolme liiki prügi: segaolmejäätmeid, biojäätmeid ning paberit ja kartongi. Linn soovitab korteriühistutel ka pakendijäätmeid ise koguda, sest mahutid asuvad sageli kodumajast kaugel.

"Enim tekib inimestel pakendeid, aga mugavusest pannakse need sageli segaolmejäätmetesse. Kui neid korralikult koguda, siis segaolmejäätmete mahuteid võib vähendada, neid saab asendada pakendimahutitega," ütles Junti.

"Aktuaalse kaameraga" rääkinud inimesed sorteerivad prügi erinevalt.

"Neljaks: tavaline, orgaanilised asjad ja purgid, papp ka," loetles kortermajas elav Keijo.

"Sorteerin viieks: klaas, olmeprügi, paber, pakendid ja see, mis biolagunev on," ütles samuti kortermajas elav Elve.

"Segaolmeliiki ainult, ühtemoodi. Pabereid ei kasuta ja biojäätmeid tuleb ainult koeralt," sõnas Alex.

Lasnamäel Kärberi tänaval asuvas 108 korteriga ühistus elab üle 300 inimese. Lisaks bioprügile koguvad nad eraldi paberit ja klaasi. Olmeprügi jaoks on aga suisa kolm konteinerit, mida tühjendatakse neli korda nädalas.

KÜ Kärberi 47 esimees Sergei Kuznetsov ütles, et inimestel võtab prügi sorteerimisega harjumine aega. "Juba oskavad, ütleme niimoodi. Alguses muidugi kõik kohe ei tea, kuidas täpselt," ütles ta.

2025. aastaks peaks jõudma ringlusse juba 55 protsenti jäätmetest. Kuigi linnal on õigus prügi mittesorteerijaid trahvida, eelistatakse piitsale präänikut ehk selgitustööd.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: