Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas teisipäeval, et kuulutas kümnes maavärina tõttu kannatada saanud Türgi provintsis välja kolmekuise eriolukorra. See võimaldab Türgi võimudel piirata ajutiselt ka inimõiguseid- ja vabadusi. Türgis on kümned tuhanded inimesed maavärina tõttu jäänud kodutuks ning mitmed Türgi piirkonnad on ilma kütuse ja elektrita. Türgis peaks kolme kuu pärast toimuma valimised.

Süürias on samuti olukord kriitiline. Lisaks mõjutab Süüria humanitaarolukorda riigis 12 aastat kestnud kodusõda.

Esmaspäevases maavärinas hukkus tuhandeid inimesi

Esimene maavärin toimus esmaspäeval Türgi Gaziantepi provintsis, Nurdagi linna lähedal, teatas USA geoloogiateenistus (USGS). Nurdagi asub Türgi ja Süüria piiri lähedal. Maavärinat oli tunda ka Süürias ja Liibanonis.

Türgi hädaolukordade ameti teatel on Türgis maavärina tagajärgede tõttu hukkunud vähemalt 5434 inimest. Süüria allikate teatel on seal hukkunud vähemalt 1832 inimest.

Süüria riikliku uudisteagentuuri SANA teatel on Aleppo, Hama, Latakia ja Tartusi kandis hukkunud vähemalt 812 inimest. Süüria "valgete kiivrite" ehk Süüria tsiviilkaitse teatel on opositsiooni kontrolli all olevatel aladel hukkunud vähemalt 1020 inimest, vahendas CNN.

Türgis on veel lisaks viga saanud vähemalt 20 426 inimest ning Süürias on viga saanud ligi 4000 inimest. Samuti on Türgis hävinud üle 5775 hoone.

Türgi sulges maavärina tõttu nädalaks riigis kõik koolid.

CNN-i teatel on Türgile abi pakkunud juba üle 40 riigi, NATO ja Euroopa Liit (EL).  Ankara teatel sai maavärina tõttu vähemalt viis tuhat inimest vigastada. Võimud on rusude alt päästnud üle 2400 inimese. Türgi palus ka NATO-lt ametlikult abi maavärina tagajärgedega tegelemiseks.

Maavärina piirkonnas tegutseb ligikaudu 15 000 päästjat. Kehvade ilmastikutingimuste tõttu kasutavad nad osadesse maavärinast mõjutada saanud kohtadesse jõudmiseks helikoptereid ja lennukeid.

Türgit on lubanud abistada Ukraina, Venemaa, Hiina ja teised riigid. Süüriat on lubanud abistada ka Iisrael, kes on ametlikult Süüriaga veel sõjaseisukorras ning kahe riigi vahel puuduvad diplomaatilised suhted.

Esimene maavärin toimus varahommikul

Maavärin toimus varahommikul, inimesed magasid ja polnud seetõttu maavärinaks valmis. Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, kus hooned on kokku varisenud.

The magnitude of #earthquakeinturkey is beyond one's imagination. At this hour while we #PrayForTurkey, the #Turkey govt has issued a Level 4 warning.#deprem #DEPREMOLDU pic.twitter.com/GPOrsmlEuy

— Dean Markus (@DeanMarkus4) February 6, 2023

Türgi keskel ja lõunaosas olid järelvärinad

Maa värisemist oli tunda ka Türgi keskosas. Pärast esimest maavärinat toimus veel üks järeltõuge magnituudiga 6,7. Kokku toimus vähemalt kaheksa järeltõuget. Värinad toimusid USA geoloogiateenistuse sõnul Vahemere ääres olevast Antalyast kirde poole Kesk-Türgini.

Following the M7.8 EQ, a M7.5 aftershock struck at ~1:30 pm local time. Significant and widespread damage is likely. More aftershocks will occur. Follow @Kandilli_info for local information. https://t.co/KLLmXlfS70 https://t.co/8wyrVPRJ9J pic.twitter.com/Kh825PfB11

— USGS Earthquakes (@USGS_Quakes) February 6, 2023

Türgi lõunaosas toimus esmaspäeval ka teine tugev maavärin magnituudiga 7,6, vahendas Reuters. Maavärin tabas Türgi Kahramanmaras regiooni.

Ühe Türgi ajakirjaniku reportaaži ajal oli näha järelvärinat ja selle mõjusid.

Canlı yayında #deprem anı

▪️#Malatya'da artçı sarsıntı sırasında hasarlı binalar yıkıldı.

pic.twitter.com/e4V0CK0plF

— Öztürk (@oztrk_aydn) February 6, 2023

USA geoloogiateenistus: hukkunuid võib olla kuni 10 000

USGS-i hinnangul võis maavärina tõttu hukkuda kuni 10 000 inimest. Majanduslik kahju võib ulatuda kuni 10 miljardi dollarini, vahendas CNN.  

Gaziantepi võimud manitsesid inimesi mitte suurtes gruppides tänavatele kogunema. Ohvrite lähedastele avaldas kaastunnet samuti Türgi president Recep Tayyip Erdogan. 

Türgi võimude teatel on hävinud vähemalt 2834 hoonet ning rusudest on päästetud praeguseks 2470 inimest.

Türgi asub maailma ühes seismiliselt aktiivsemas piirkonnas.

Türgit on tabanud ka varem tugevad maavärinad

1999. aastal tabas Türgi loodeosa maavärin magnituudiga 7,4, mis nõudis üle 17 000 inimese elu, neist 1000 Istanbulis. 2011. aastal nõudis maavärin Vani provintsis üle 600 elu.

Seismoloog Heidi Soosalu ütles teisipäeval AK-le, et selliseid maavärinaid tihti ei juhtu, kuid et Türgis juhtub, ta ei imesta. "See maavärin tuli üllatusena, polnud eeltõukeid. Suurem tuli kohe, aga sellele tulid järgi kümned või sajad järelvärinad.
Selles piirkonnas elab palju rahvast, ja materjali, mis puruneda võib on palju. Maavärin oli maapinnale lähedal, umbes 20 kilomeetrit, mõjusfäär oli maapinnale lähedal," ütles Soosalu.

Türgis peab veel nädalaid olema ettevaatlik. "Selliseid võimsaid värinaid, mis võivad hooneid hävitada, võib veel tulla," ütles Soosalu.